Otsing

Õigusnõustajad puutuvad iga päevaga aina sagedamini kokku töövaidlustega, mis on seotud töötaja vaimse tervisega. Kuidas seda ära hoida ja mida teha probleemide vältimiseks, kirjutavad Annika Vait ja Maarja Roht advokaadibüroost RASK.

Kandidaatide esitamine konkursile „Parim tarneahelajuht 2025“ on avatud ja tähtaeg on 10. aprill 2025.

Värske värbamisuuring näitab, et hoolimata majanduslikust ebakindlusest ja AI-ga seotud kõhklustest on värbamiskavatsused maailmas pisut kasvamas – peamiselt organisatsioonide kasvuambitsioonide tõttu.

Vanaõue Puhkekeskus on eriline, sest siin saavad ettevõtted kombineerida töise keskendumise, meeskonnatöö arendamise ja lõõgastuse kõik ühes kohas. Asume Eesti keskel Viljandimaal, maalilise Navesti jõe kaldal, mis tagab suurepärase juurdepääsu kõigile osalejatele. Lisaks kaunile looduskeskkonnale on meil hoolikalt läbi mõeldud võimalused selleks, et teie tiim saaks uusi ideid koguda, motivatsiooni ammutada ning omavahelisi suhteid tugevdada.

8.–10. aprillini toimuv virtuaalne töö- ja karjäärimess pole enam ammu pelgalt koht, kus vaid tööd otsivad inimesed võimalusi uudistamas käivad, vaid sündmus, kus sajad ettevõtted ja kümned koolid enda tegemisi tutvustavad, karjääripööret plaanivad inimesed mõtteid nopivad ning tööampsudest või hooajatöödest ülevaate saab.

Ligi 10 000 eestimaalase arvamusest sündis värske nimekiri tööandjatest, kelle mainel on reaalne mõju tööturukäitumisele. TOP tööandja uuring toob selgelt esile, millised organisatsioonid on suutnud töötajate silmis usalduse ja sümpaatia võita.

Orkla Eesti personalidirektor Krista Laever on inimene, kelle karjäär on liikunud õpetajapõlvest ja õigusteadusest strateegilise personalijuhtimiseni. Tema teekond personalitöö juurde ei olnud planeeritud, kuid iga samm selles suunas on toonud kaasa väärtuslikke kogemusi ja kujundanud temast juhi, kes usub andmepõhiste otsuste, läbimõeldud muudatuste ja inimeste mitmekesisuse jõusse.

Uut toodet testitakse juba väga varajases faasis küsimusega, kas kliendid oleksid nõus selle eest raha välja käima. Samamoodi võiksid juhid iseendalt pärida, kas töötajad maksaksid tema juhtimisteenuse eest või küsiksid hinnas alla, sest kvaliteet on kasin, kirjutab Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.

Pidevas kontori- ja kodukontoriduellis näevad tööandjad nüüd võimalust sildu ehitada – töökujundajate keskliit on esitanud sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta reedeti kontorites ametlikuks riietuseks pidžaama. Algatus sai inspiratsiooni kodukontoritöötajatelt, kes kinnitavad, et just hommikumantlis on nad oma elu produktiivseimad versioonid.

Tööelu ei pea olema surmtõsine! Just sellist mõtet kannavad endas kolm värsket seaduseelnõu, mida aprilli alguses tööelu moderniseerimise huvides riigikogus arutama hakatakse. Kui kõik läheb plaani järgi, ootavad töötajaid ees kohustuslik lõunauinak, igapäevane lõbususprogramm ning ka üks täiesti uus mõõde tööintervjuudes.

Tähtajalised töölepingud võivad esmapilgul tunduda paindliku ja mugava lahendusena, kuid hooletult vormistatuna muutuvad need tööandjale tõsiseks riskiks. Tööõiguse ekspert Heli Raidve toob kohtulahendite ja eluliste näidete varal välja levinumad vead ja annab soovitused, kuidas neid vältida.

Tööstusuudised tegid põhjaliku ülevaate töötleva tööstuse 10 ametirühma keskmistest ja mediaanpalkadest 2024. aasta IV kvartalis.

Juhtimistasandite kärpimine tundub esmapilgul kiire lahendus. Aga mida teha siis, kui otsused hakkavad venima, vastutus hajuma ja kogenud töötajad lahkuma?

Milline olukord on tööturul täna ja mida saabuv mess mõlemale poolele pakkuda saab, sellest räägivad sisuturundussaates lähemalt töötukassa nõukogu juht ja Baltic Restaurants Estonia tegevjuht Aaro Lode ning töötukassa teenusejuht Livia Laas.

Tööandja ei saa töötaja puhkusesoovi alati tagasi lükata, eriti kui ta pole ise puhkuse ajakava koostamise kohustust täitnud. Mängureeglid on seadusega paigas ja nende rikkumine võib tööandjale kalliks maksma minna.

2025. aasta on alanud üsnagi aktiivselt. Oluliselt on kasvanud päringute arv neilt ettevõtetelt, kes soovivad värbamisel eksperdi tuge. Aktiivsus on kasvanud nii eri valdkondades kui ka ametirühmades.

Eluks vajaliku oskusena peab palgateadlikkus jõudma gümnaasiumidesse, kutse- ja ülikoolidesse, kirjutab ettevõtja, koolitaja ja palgateadlikkuse eestkõneleja Irene Annus arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud artiklis.

"AI faktori" saates tuleb juttu personalitööst, värbamisest ja sellest, kuidas tehisaru kogu sellesse maailma ära mahub ning mis on juba praeguseks suurematel ettevõtetel automatiseeritud.

Demograafilised muutused sunnivad organisatsioone ümber mõtestama, keda ja kuidas tööle kaasata. Vanemaealised töötajad on järjest suurem osa tööjõust, aga personalipraktikates on nad sageli nähtamatud.

Hea teenindus on enamat kui elementaarne viisakus ja kiired vastused. Kuigi klienditeenindaja amet võib jääda igapäevaostude taustal sageli märkamatuks, on just nende roll see, mis kujundab kaupluste õhkkonna ja kliendikogemuse.

Järgmisest suvest alates tuleb palgad lahti seletada nii uutele töötajatele kui ka olemasolevatele tiimiliikmetele. ELi uus läbipaistvuse direktiiv ei nõua ainult palgaandmete jagamist – see kergitab ka küsimusi õiglasest tasustamisest, töökoormusest, tööaja mõistlikkusest ja hüvede kättesaadavusest.

Kui tööandja ainus juhtimisvõte on „kõik tagasi kontorisse!“, siis jääb tal märkamata, kus ja kuidas sünnib päriselt väärtus. Mailiis Ploomann kutsub juhte üles juhtima mitte asukohta, vaid tulemust.

Saates "Õppetund" uurime, kuidas organisatsioonid arendavad oma inimesi läbi sisemiste teadmiste, kogemuste ja toetavate õppimisviiside. Avame sisekoolituste maailma, räägime mentorlusest, võrgustikest ning sellest, miks areng ei alga koolitusest, vaid sisemisest tahtest.

Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?