Personali Praktik, juuni 2020

Küllap panite tähele, kuidas ettevõtjad jagunesid suures plaanis kaheks: ühed, kes püüdsid kiirelt leida uusi lahendusi, korraldada tööd ümber, leida uusi viise tegutsemiseks, uusi segmente turul ning kiirelt tegutseda, ja teised, kes otsisid süüdlast, ennekõike valitsuse näol, ning nõudsid endale paremaid tingimusi või raiskasid energiat halamisele.

Kahjuks arvasid paljud tööandjad, et neil on õigus töölepingu seadus kehtetuks tunnistada, ning viskasid töötajad üle parda, kuidas juhtus. Kriis näitas, et ühiskonnani, kus tööandjad ja töötajad üksteisest lugu peavad ning väärikat koostood teevad, on meil veel pikalt areneda.

Õnneks on meil ka väga palju näiteid suurepärastest tööandjatest, kes korraldasid tööd ümber, leidsid võimaluse koos töötajatega rasked ajad üle elada või kui vaja, siis mindi viisakalt lahku, lootuses tulevikus jälle koostööd teha. Nendes organisatsioonides oli oluline roll personalijuhtidel, kes on laialdaste teadmistega ning oskavad kiirelt lahendusi leida. Just teadmised organisatsioonide ja inimeste juhtimisest ning erinevatest praktikatest ja teooriatest aitavad leida lahendusi ettevõtte jätkusuutlikuks arendamiseks ning kriisides toime tulemiseks. Praeguses olukorras pelgalt töölepingu seaduse tundmisega kaugele ei jõua, pealegi saab spetsiifilisele juriidilisele küsimusele kiirelt nõu nii advokaadibüroost kui ka tööinspektsioonist.

Hooaja viimasest Personali Praktikust saate vastuse nii mõnelegi juriidilisele küsimusele, kuid kõige rohkem loodan, et leiate personalijuhtimise tunnustatud ekspertide artiklitest ning parimatest praktikatest rohkelt inspireerivat infot kriisisituatsioonist võitjatena väljumiseks.

Ilusat ja edukat suve!

Ene Olle

Mailis on noorema põlvkonna juht, kes alustas personalitööd viis aastat tagasi. Praegu on ta Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse personalijuht. Mailis on hea näide sellest, kuidas ühendada omandatud eriala ja südamelähedane amet. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogilises Seminaris sotsiaaltöö eriala ning seetõttu teeb kokkulangevuste selline kombinatsioon teda oma töös väga õnnelikuks ning annab kindlasti ka professionaalses mõttes eeliseid.

Seni on paljudele koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud tööandjatele abiks olnud riiklik abimeede töötasu osaliseks hüvitamiseks töötukassa poolt. Anname nõu, millised on tööandja võimalused pärast abimeetmete lõppemist.

Olukorra haldamine ning olemasolevate ressursside ja jõuvarudega arvestamine on peamine, mida inimesed kriisis otsivad ja üksteiselt ootavad. Olukorra haldamine tähendab ka kriisiseisundile iseloomuliku segaduse, mure ja jõuetuse tunnistamist. See algab stressiilmingute märkamisest enda ja kaaslaste käitumises ning jätkub teadliku suhtumise muutmisega tundeseisunditesse.

Koroonakriis on andnud väärtusliku õppetunni kodus töötamise plussidest ja miinustest. Edukad on tööandjad, kes kasvasid kriisi ajal koos töötajatega, lõid tugeva usaldusliku sideme ning muutusid vastavalt vajadustele.

Koroonaviirus sundis paljusid ettevõtteid oma äri täielikult või osaliselt sulgema ning töötajaid koju saatma. Olukorra tegi keerulisemaks muutuse kiirus – ainult päeva või paariga tuli tööd nii korraldada, et inimesed saaksid seda kodust teha.

Korraldasime ümber kõigi 2300 töötaja töö, 500 inimesele pidime leidma teise töö või saatma nad puhkusele, sadakond kolleegi tuli kahjuks koondada. Riigitoetusele me ei lootnud, nii et organisatsiooni toimetuleku nimel vähendasime palkasid kõikidel ettevõtte töötajatel. Kõige rohkem juhtkonnal, kõige vähem eesliini töötajatel. Kriisiplaanid on hakanud asenduma kriisist väljumise plaanidega. Kui me aprilli alguses arutasime ekraanide vahendusel, kas on ehk vara rääkida kriisist väljumise plaanidest, siis kaks nädalat hiljem käis töö nende kallal juba täistuuridel.

Kompetentsimudeli peamine ülesanne on organisatsiooni strateegia tõlkimine töötajakäitumiseks. Hea kompetentsimudeli olemasolu teeb lihtsamaks õigete inimeste värbamise ja töötajate arendamise. Milline on ideaalne komplekt oskustest, kogemustest ja hoiakutest, et oma ideed ellu viia ja ettevõtte eesmärke saavutada? Millisel kujul saab seda infot kasutada värbamisel ja töötajate arendamisel?

Kujutlege, et olete leidnud põneva tööpakkumise, mis vastab just teie ettekujutusele järgmisest karjäärisammust. Saadate CV ja jääte huviga ootama, millal teiega kontakti võetakse. Ühel hetkel tulebki kõne või e-kiri ning südame põksudes lähete töövestlusele (või praeguses olukorras istute kodus arvuti taha) ja sealt edasi potsatab postkasti juba ihaldatud tööpakkumine. Kirjutate lepingule alla ning jääte põnevusega ootama esimest tööpäeva, soovides juba tutvuda uute kolleegidega ning hakata õhinaga peale esimeste tööülesannetega.

Kogupere meelelahutuskeskuse Super Skypark ja vaateratta Skywheel of Tallinn lansseerimine värbamisturul sai konkursil „Värbamisturunduse auhinnad 2019” teise koha. Neile tõi edu räppar Tigraniga tehtud värbamisvideo.

Tööaja kasutamise korraldamisega on tihedalt seotud ka töötamise koha korraldus – kas töötamise koht on kindlalt määratud või saab töötaja ise otsustada oma töötamise koha liikumise üle. Selle aasta kevadel on kaugtöö teemad koroonaviiruse tõttu eriti aktuaalsed ja kodus töötavad ka need, kelle töö puhul veel mõni kuu tagasi tundus see üsna mõeldamatu, näiteks õpetajad.

Henkeli töötajad sõnastasid, milliseid oskusi on vaja ametite ajakohastamiseks organisatsiooni töö digiteerimisel, ja kavandasid rajad juhtidele ja töölistele.

Paljud inimesed ei suuda juba ammu järge pidada kõikide väidete ja vastuväidetega tehisintellekti mõju kohta meie igapäevaelule. Tehisintellekti võimalike positiivsete ja negatiivsete külgede kommenteerijad esitavad üksteisele peaaegu lakkamatult vastuargumente.

Selleks et töötajat peetaks ükskõik millises ametis kompetentseks, peab ta ette näitama teatud teadmisi ja oskusi. Kui otsitakse uut töökohta, võivad töösoovijad need oma CV-s esile tuua, lootes konkurentide seas silma paista.

Viimastel aastakümnetel on soovituskirjad nii akadeemilises kui ka ärimaailmas muutunud järjest ülespuhutumaks. Paljud tööandjad on täheldanud, et soovitajad kiidavad sageli üles positiivsed omadused ega avalda negatiivseid. Siirus on asendunud läikimalöömisega ja kvalitatiivsed nüansid on muutunud häguseks.

COVID-19 pandeemia keskel tunneb kolm neljandikku töötavatest kanadalastest, et nende tööandja edastab neile regulaarselt värsket ja asjakohast teavet olukorra kohta, 59 protsenti kinnitab, et nende tööandja võimaldab lisaressursse, et nad saaksid kodust töötada.

Värskest uurimusest selgub, et 57% ÜK töötajatest on kas innukad või tunnevad kergendust mõttest, et saavad naasta normaalse töökorralduse juurde. Mõne jaoks on kodus töötamine raskem, 35% vastanutest tundis, et ei ole nii produktiivsed kui tavaliselt.

Austraalia ametnikud ja spetsialistid on mures oma rahalise olukorra, töövõimaluste ja töökindluse pärast, selgub värskest uurimusest, mis keskendus sellele, kuidas ametnikud tajuvad oma olukorda ja võimalusi COVID-19 kriisi ajal.