Kas Sinu organisatsioon suudaks toimida maailmas, kus digitaalne elukorraldus lakkab hetkega eksisteerimast? Personaliuudiste kevadisest uuringust koorub välja Eesti tipporganisatsioonide karm ja põnev reaalsus: kui elutähtsa taristu hoidjad on kriisis valmis üle minema mehaanilisele käsitsitööle, siis suure osa teenindus- ja erasektori äri lihtsalt seiskuks ning töötajad saadetaks koju.
Eesti personalijuhid on lõhestunud küsimuses, kas kriisidest tuleks töötajatega rääkida juba enne nende puhkemist või alles siis, kui olukord on käes. Kui ühed usuvad, et varajane selgitamine vähendab paanikat, siis teised hoiatavad, et hüpoteetiliste ohtude esiletoomine võib töötajates hoopis ärevust kasvatada.
Ründedrooni ohuteavitus, elektrikatkestus, küberrünnak, tõrge tarneahelas ... Kas kriisiks valmistumine ja sellest rääkimine peab toimuma enne kriisi või tuleks ärevuse tekitamist töökohal vältida, sel teemal rääkis Eesti Raudtee juhistest firma personalijuht Merike Jaamul.
Leonhard Weissis töötab ligi 380 inimest ning ravikindlustusega said liituda kõik töötajad. Ettevõte prognoosis algul umbes 50 liitujat, kuid ravikindlustusega liitus ligi 100 inimest ehk umbes veerand töötajaskonnast.