Palgaga narrijatel pikka pidu pole

Toftani saeveskisse Võrumaal jooksid eelmisel aastal hea palga peale tormi sajad tööd otsivad inimesed. Keskmine palk oli ettevõttes möödunud aastal 1814 eurot. „Kui me uut investeeringut hakkasime tegema, sai korra sellele äriplaanile stressitest tehtud, et kas see kannataks Skandinaavia palkasid välja. Ja kannatas,” selgitas Arula.

Arula tõdes, et kõrge palga maksmine pole ettevõtja jaoks alati lihtne. Toftanil on praegu väga rasked ajad, sest tooraine kättesaadavus ja hind on marginaalid kaotanud. „Kui ettevõte ei teeni midagi, on keeruline neid palkasid maksta, aga need on osa kokkuleppest,” ütles ta ja kinnitas, et häid palku maksavad nad ikka edasi.

Käid tööl, aga ikka oled vaene

Endiselt on Eestis inimesi, kes käivad täiskohaga tööl, aga elavad siiski vaesuses. Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal 7,5% palgatöötajatest suhtelises vaesuses, ehkki neil oli püsiv töökoht. „Vaatamata sellele, et püsiv töökoht vähendab vaesusesse langemise ohtu kõige enam, tuleb vaesust kogeda ka paljudel palgatöötajatel. Töötasu ei saa kõigil olla võrdselt kõrge, kuid samas võiks kindel sissetulek tagada normaalsel tasemel elamistingimused ja toimetuleku,” seisab statistikaameti sotsiaaluuringus.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja märkis, et palkade ebavõrdsus on Eestis aja jooksul siiski vähenenud ehk väiksemad palgad on kasvanud suurematest kiiremini. Ta ütles, et madal palk pole ainus vaesuse põhjus ja inimene võib olla vaene ka seetõttu, et on perekonna ainus sissetuleku teenija.

Oja sõnul on tööl käivate inimeste vaesuse põhjusena välja toodud ka varimajandust, sealhulgas nii ümbrikupalkasid kui ka OÜtamist. „Madala ametliku sissetulekuga inimeste seas on omajagu neid, kelle elustiil viitab märksa suuremale sissetulekule. Veel üks põhjus, mis selgitab osa tööl käivate inimeste vaesust, on sissetulekute muutlikkus. Näiteks võib ettevõtja võtta dividende üle aasta ja kajastuda sedasi, kui ta ametlik sissetulek on väike, vaeste seas,” selgitas ta.

Loe edasi Äripäevast.