Töötajad nõuavad tööandjatelt kümneid tuhandeid

Varem ulatus rahalise nõude piirmäär 10 000 euroni. Viimane suurem töövaidlus, mis meediasse jõudis, puudutas Tartu Ülikooli raamatukogu endist direktorit Martin Hallikut ning Tartu Ülikooli. Töövaidluskomisjon rahuldas Halliku kaebuse Tartu Ülikooli vastu ja mõistis talle välja enam kui 100 000 euro suuruse hüvitise. Tartu Ülikool on lubanud asja edasi kaevata.

Tänavusi töövaidlusi vaadates selgub, et kopsakaid hüvitisi on nõutud ja välja mõistetud teisigi.

Tööinspektsiooni andmetel on sel aastal seni suuremad välja mõistetud summad jäänud vahemikku 30 000 kuni 40 000 eurot. Valdavalt on tegemist olnud töölepingu ülesütlemise vaidlustamise ning sellega kaasneva maksmata töötasu nõuetega.

Tööinspektsiooni kommunikatsiooni peaspetsialist Jana Roselfeld ütles, et Halliku nõue on töövaidluste läbi aegade suurim.

Tänavusi nõudeid vaadates selgub, et nõudeid esitabad nii töötajad kui ka tööandjad.

Kui vaadata tänavust kümmet suuremat hüvitise nõuet, siis on töövaidluskomisjon rahuldanud täielikult näiteks 37 000 euro suuruse nõude. Töötaja avaldus sisaldas hüvitist, maksmata puhkusetasu ja töötasu.

Paljudel puhkudel on nõue jäetud rahuldamata või on asjaosalised jõudnud kompromissini. Leidub ka neid juhtumeid, kus avaldust pole menetlusse võetud.

Roselfeld ütles, et töövaidluskomisjoni avalduse esitamisel tuleb arvestada, et avaldus on esitatud nõuetekohaselt. Kui avalduse puudusi ei kõrvaldata, on töövaidluskomisjonil õigus seda mitte menetlusse võtta. Samuti on oluline, et mõlemad osapooled suudavad oma nõudeid tõendada.

Nii ütles Roselfeld, et tänavu suuruselt teine nõutud hüvitis jääb 124 000 euro juurde, aga töövaidluskomisjon jättis selle rahuldamata. Selles juhtumis sisaldasid töötaja nõuded maksmata töötasu, puhkusetasu ning viiviseid.

Kompromissile jõuti juhtumis, kus töötaja nõudis tööandjalt 90 000 eurot töölepingu ülesütlemise eest. Kokkuleppele jõuti ka vaidluses, kus töötaja nõudis tööandjalt 41 000 eurot. Viimane sisaldas hüvitisi, maksmata puhkusetasu, töölepingu ülesütlemise vaidlustamist, töötaja kulude ja kahju hüvitamist, töötasu ja viivise nõudeid.

78 400 euro suuruse nõude esitas tööandja varalise kahju hüvitamiseks. Ses osas lõpetati menetlus kompromissiga.

Menetlusse ei võetud juhtumeid, kus töötaja esitas tööandjale 67 000, 56 700 ja 42 000 euro suuruse nõude.

Osaliselt rahuldati nõue, kus töötaja nõudis töölepingu ülesütlemise pärast 38 000 eurot.

Laus tõdes, et töövaidluste puhul võib vaidlustuskohti näha kahes kohas: kas rikkumine toimus või ei ning kas rikkumine on piisavalt tõsine, et lõpetada töösuhe.

Laus ütles, et tippjuhtidega seotud töövaidluste kohta, et kuivõrd Eesti on väike, on mainekahju väga lihtne tekkima. Seetõttu ei pane tippjuhid töövaidlusi sageli ka suure kella külge, vaid jõutakse tööandjaga isekeskis kokkuleppele.

Vandeadvokaadi sõnul peaks tippjuhiga töölepingut sõlmides proovima võimalikult täpselt kirja panna, missugused on poolte õigused ja kohustused. „Ma ei poolda, et töölepingud oleksid pikad ja põhjalikud, kõiki võimalikke olukordi ei saagi reguleerida,“ tõdes Laus.

Küll aga võiks tema sõnul mõned peamised ohukohad siiski töölepingus fikseerida. Näiteks tasuks kirja panna, missugused tegevused on rasked rikkumised. Teise soovitusena ütles Laus, et töölepingusse tasuks lisaks peamistele kohustustele nagu tööaeg, sisu ja -tasu kirja panna ka kaasnevad kohustused ja õigused, näiteks need, mis on seotud ärisaladuse hoidmisega või konkurentsipiirangutega.