Tööstusettevõtted vaevlevad tööjõupuuduses

Soome ei liigu ainult eestlased, vaid ka lätlased, ning meile tulevad töötajad lisaks Lätist ka Ukrainast ja Poolast. Rahvaste ränne on alanud.

Tööjõuvahendusega tegeleva Hansavest Rental OÜ omanik Janek Sirg ütles, et nad vahendavad Eesti tööstusettevõtetesse töölisi Ukrainast ja Lätist. Tänu pikaaegsele kogemusele Lätis on nad suutnud viimase ajani leida töötajaid sealt. Samas on nad hakanud tooma töötajaid Ukrainast sisse. Pea pooled võõrtöölistest juba tuuaksegi sealt.

Ukrainat ja Lätit kiidab Sirg seetõttu, et nendest piirkondadest tulevad inimesed kohanevad meie kultuuriruumis kõige kergemini ja neid on hõlpsam Eesti tööellu integreerida. "Kui tuua inimene teise töökeskkonda, siis kogevad nad kõik peagi kultuuristressi. Näiteks eestlane kohaneb Soomes hästi, samas lätlane vajaks Soomes töötamisel palju paremaid tingimusi," selgitas Sirg.

Tööjõurendiga tegeleva Estemploy OÜ juhatuse liige Priit Koik sõnas, et nendel töötab 99% töötajaid Soomes. Plussiks toob ta, et töötajad töötavad Eesti firmas ja maksud laekuvad Eestisse. Eestist lähevad töötajad Soome peaasjalikult sealse töökeskkonna töötajasõbralikkuse ning ettevõtete stabiilsuse pärast. Seni kaalukaim põhjus, palgavahe, on taandumas ja tööstusettevõtetes on palgad ühtlustumas mõlemal pool Soome lahte.

Hiljuti avasid nad kontori Valmieras, et leida lätlasi, kes on valmis Soome tööle minema. "Siiamaani töötab Lätis hästi ajalehekuulutus, mitte veebis personaliotsinguportaalid. Õnneks on hakanud toimima lumepalliefekt, üks soovitab meid teisele ja nii need inimesed tulevad," kommenteeris Koik kanaleid, mida nad värbamiseks kasutavad.

Eestis on tööstuses paljuski rahvusvaheliseks keeleks vene keel ja seetõttu saavad võõrtöölised kenasti hakkama. Koik lisas juurde, et kui varem Soome ettevõtjad ei soovinud töötajatega vene keeles suhelda ja eelistasid soome keelt oskavaid töölisi, siis on ka seal suur tööjõupuudus teinud hoiakutes oma korrektiivid. "Mõned koostööpartnerid ei olnud varem põhimõtteliselt valmis rääkima sinuga isegi inglise keeles. Nad on saanud aru, et peavad ennast muutma, muidu jäävad töötajatest ilma. Nüüd tulevad Soome juba võõrtöölisi Bulgaariast, Poolast. Täna võime öelda, et Soomes on tööstusettevõtetes vene keel saanud peaaegu teiseks suhtluskeeleks," rääkis Koik.

Hansavest Rental teeb Ukrainast ja Lätist tulnud töölistele ettevõttesisest sisseelamisprogrammi. Igale inimesel määratakse mentor, et kultuuritaustast tulevaid erinevusi paremini selgitada.

Sisseelamisprogrammi Soome minevatele eestlastele pakub ka Estemploy. Lisaks aitab korraldada elamispinna küsimust ja Soome maksuametis ennast registreerida. Pidevalt ollakse töötajaga kontaktis.

Eestlased on aastatega töökohtade valikul palju nõudlikumaks läinud, valitakse, millisesse ettevõtetesse minnakse. "Praegusel ajal on töötaja turg, nemad valivad kuhu ja millistel tingimustel nad lähevad. Meie saame ainult luua vastavaid tingimusi, et töösuhted sujuksid," selgitas Koik.

Mõlemad juhid tõid välja, et aastatega on tulnud oskus tööle soovijaid paremini valida. "Kaheksa aastat on seda õpetanud, et kui töötaja helistab, siis juba minuti-kahega suudad telefonis tajuda, kas inimesel on sisu ja kas ta jutt vastab tõele ning mis sorti inimesega võib tegu olla. Tahame kõigi inimestega oma kontoris kohtuda, et näha teda silmast silma. Siis on kohe näha, mismoodi ta istub, kas ta lösutab, on lodev, see näitab, milline on ta suhtumine hiljem ka töösse. Meile on äärmiselt oluline sõnakasutus, jälgime, kas ta ropendab, siis ta ei sobi meie meeskonda, sest meie inimesed on teistsuguste vaadetega. Me oleme õnnestunud, sest meil on intelligentsed oskustöölised. Pigem võtame selle asemel tööle vähema oskusega töötaja, sest ta on väärikam ja sobib rohkem meie tiimiga," selgitas Koik.

Eelmise aasta tulemustega on rahul mõlemad ettevõtjad. Koik loodab järgmine aasta tõsta töötajate arvu 5-10% võrra. "Oleme viimased kaks aastat stabiilselt andnud tööd pea 150 töötajale, kui uued turud avanevad Ukrainas ja Lätis, suudame seda eesmärki ka täita," lisas ta.