Koroonaviirus pole Euroopa tööturust jagu saanud
2020. aastat jääme ilmselt pikaks ajaks meenutama kui erilist – koroonaviiruse kriis ei jätnud meist kedagi puudutamata. Kui kevadel koroonaviiruse esimese laine ajal hakkasid valitsused inimeste liikumist ning osade ettevõtete tegutsemist piirama ja saadi aimu, kui ulatuslikuks kujuneb ettevõtete käibe kukkumine, prognoositi suurt hüpet ka tööpuuduses. Aeg näitas aga, et Euroopa Liidu riigid suutsid kriisi mõju töötusele edukamalt puhverdada kui eelmise suure kriisi ajal, ja ka võrreldes USAga.
Hoolimata suurimast majanduslangusest alates Teisest maailmasõjast, oli töötuse määr Euroopa Liidus oktoobris vaid 1,1% võrra kõrgem kui enne kriisi. Andmeid lähemalt vaadates tuleb aga tõdeda, et kriisi mõju tööturule on olnud suurem.
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
1
Tavalise töönädala juurde naasmine ei kaota paindlikkust töökorralduses!
2
Kas nüüd võetakse ka töötutelt raha ära?
4
Viimased uudised
Tavalise töönädala juurde naasmine ei kaota paindlikkust töökorralduses!
Üritused
Hetkel kuum
Tavalise töönädala juurde naasmine ei kaota paindlikkust töökorralduses!
Kas nüüd võetakse ka töötutelt raha ära?
Vaata, mida arvasid vastajad Palgajuttude küsimuse peale!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele