KKK: koondatakse töötajaid, mitte ametikohti

Ettevõtte edu sõltub paljuski töötajate oskustest ja teadmistest, kuid pea alati, kui tekivad raskused, kärbitakse arendustegevuste eelarvet ning koondatakse töötajaid.

Sellest, millised on viimase aasta töösuhted, mida on ettevõtted enese elushoidmiseks teinud ja milliseid muudatusi oleks tööseadustesse tarvis, rääkis viimases „Töö ja palgaˮ saates Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.

Pandeemia tingimustes on saanud koondamistest argipäev. Töökaotus puudutab sageli kindlaid tegevusalasid, mistõttu on tõenäoline, et samas sektoris või erialal pole uut tööd leida. See on juba vaatenurga küsimus, kas näha koondamises õnnetust või võimalust. Manpoweri personalipartner Rutt Sardis annab nõu, kuidas saab töötaja oma elus uue lehekülje pöörata ja koondamine enda kasuks pöörata.

Valitsus kehtestab alates 11. märtsist 2021 täiendavad piirangud, mis mõjutavad paljude ettevõtete majandustegevust ning seeläbi ka töösuhteid. Toome välja töölepingu seadusest (TLS) tulenevad võimalused töösuhete jätkamiseks.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.