Supervisioon grupis – kellele ja miks?

Supervisiooni eesmärk on tagada töötajate hea töövorm ja oma tööst õppimine. See on nagu auto regulaarne hooldus: aeg-ajalt tuleb probleeme lahendada ja mõnikord midagi uut juurde arendada, aga enamasti piisab õlivahetusest ja logisevate osade kinnikeeramisest.

Psühhodraama ja grupipsühhoteraapia looja J. L. Moreno märkas juba üle saja aasta tagasi, et sarnase kogemusega inimesed võivad gruppides toimida üksteisele toetajate ja õpetajatena. Tänaseks on grupisupervisioonid väga levinud. Siiski võib kohata selle nime all ka sisuliselt individuaalset supervisiooni grupis.

Grupisupervisiooni eristavaks tunnuseks on see, et seal kasutatakse arengu toetajana teadlikult grupi potentsiaali ja sotsiomeetriat ehk inimeste omavahelisi kohtumisi ja jagamisi. Grupisupervisioon võib olla teema- või juhtumikeskne. Ühel juhul lepitakse kokku kõigile oluline teema, teisel juhul võetakse aluseks mõni tööl juhtunud olukord. Eristada saab ka meeskonnasupervisiooni, mille fookuseks ongi eraldi grupp ja selle omavaheline koostöö. Grupisupervisiooni eduka toimimise eelduseks on piisav turvalisus ehk konkreetsed kokkulepped, ühine arusaam eesmärgist ja üksteist aktsepteeriv suhtluskultuur.

Grupi parimaks rakendamiseks sobivad hästi tegevuslikud meetodid. Tegevuslikeks meetoditeks loetakse klassikaliselt kõikvõimalikke suhtlemist ja interaktsiooni soodustavaid tegevusi. Tegevuslik protsess koosneb sissejuhatusest ja soojendusest, konkreetse juhtumi või teema ühisest uurimisest, sh tegevuslikust lahenduste otsimisest ning refleksioonist ja analüüsist. Oluline osa on kogemuste jagamisel, mis on hinnangute ja kriitikavabad.

Sedasorti protsess on võrdlemisi kiire ja tõhus ka emotsionaalselt keeruliste teemade lahendamiseks ja sügavama õppimise ergutamiseks. Regulaarsete kohtumiste korral on isegi üks tund supervisiooni aega juba väga suure mõjuga. Tegevusliku grupisupervisiooni piirang on muidugi see, et ühekordsel sekkumisel on kasu võrdlemisi tagasihoidlik. Sarnaselt keha musklitega, mida esmakordne jõusaalikülastus kohe tugevaks ei tee, vajavad ka mõtlemismusklid natuke pikemat treenimist. Protsessi juhtimine eeldab ka hästi väljaõppinud ja kogenud superviisorit, kes valdab grupiprotsesse.

Grupisupervisioonides osalejad tunnevad peaaegu alati kergendust, kui neid on kuulatud ja mõistetud. Enamasti saab pilt selgemaks ja vahetevahel leitakse ka täiesti uusi lahendusi. Igal juhul paraneb töötajate enesetunnetus, arenevad suhted ja kasvab töömotivatsioon. Eriti hästi sobib grupisupervisioon kõigil inimestega töötavatel erialadel – siis toimib grupiprotsess ka tihti paralleelselt mudelina õppimisel ehk juhid, kes on hädas murelike töötajatega, saavad ühiselt leida viise, kuidas oma murega paremini toime tulla.