Majandusekspert: palgad kasvavad, aga regionaalne lõhe püsib

Töötleva tööstuse ettevõtted kaotavad aastas ligi pool miljardit eurot materjali-, energia- ja tööajakadudele, sest ei kasuta lihtsaid IT-lahendusi. Kui suunata see raha kasvu ja efektiivsusse, võiks sektoris hõivatud 100 000 töötajat saada kuni 200 eurot palgalisa, usub tööstustarkvaraettevõtte Atemix juht Mikk Varik.

Meeste ja naiste palgaootuste lõhe on kõige suurem juhtide ja tippspetsialistide seas, kus sektorite erinevused mängivad suurt rolli. Samas hindavad naised oma toimetulekut meestega sarnaseks, hoolimata madalamast sissetulekust. Kas palgaootused peegeldavad rohkem enesekindlust kui tegelikku vajadust?

Statistikaameti värsked andmed näitavad, et töötuse ja hõive erinevused Eestis ei ole enam sellised, nagu seni harjunud oleme. Majanduslangus on tasandanud mitmeid tööturu lõhesid, kuid tekitanud ka uusi üllatuslikke erinevusi.

Ehitussektori nelja viimase kvartali keskmine töötasu oli 2365 eurot ja see kasvas aastaga 8,5%, samal ajal aga töötajate keskmine arv kahanes, mis näitab palgasurve püsimist. Ehitusuudised tõid esile ka 100 suurima ehitusfirma keskmise töötasu ja töötajate arvu muutuse.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.