Mainori rektor: Eesti majanduse pidur on kallis haridus, mis ei tööta
On tagumine aeg küsida, kas me õpetame Eestis ikka õiget asja, õigel tasemel ja õigel moel. Vastasel korral jäämegi taastootma paradoksi, kus meid vaevavad korraga nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Andrus Pedai.
Eestis on ühtaegu tööpuudus ja tööjõupuudus. Meil on pea 60 000 töötut, kuid samal ajal otsivad mitmed sektorid – eeskätt töötlev tööstus, logistika, ehitus ja haridus – tulutult sobiva ettevalmistusega inimesi.
Seotud lood
Ehituse ja kinnisvara tulevik kujuneb koolipingis, mitte Exceli tabelis.
Kutseharidusreformi plaanid on tekitanud muret nii ehitus- kui ka kinnisvarasektori tööandjates: pikemad õppekavad, koolide sundliitmised ja õpetajate puudus ähvardavad pidurdada vajalike oskustöötajate järelkasvu valdkondades, kus tööülesanded muutuvad üha keerukamaks.
Haridus- ja noorteamet soovib mobiilse noorsootöö abil jõuda rohkemate noorteni, kes ei õpi ega tööta – eesmärk on toetada neid haridusse ja tööturule naasmisel.
Riina Sikkut: Tervishoid välistööjõudu ei vaja, Eesti suudab puuduvad spetsialistid ise koolitada!
Eesti tööturg seisab keeruliste valikute ees: noored lõpetavad kooli ilma praktiliste oskusteta, spetsialistid lahkuvad töötingimuste tõttu välismaale ja samal ajal soovivad poliitikud hoida palgad madalad, tuues sisse odavat tööjõudu.
Paljud Eesti tööstusettevõtted teatasid 2024. aastal ekspordikasvust, kuid suuremat hoogu pidurdas üks vana tuttav takistus – tööjõupuudus.
Enimloetud
2
Tervisekontrolli otsused on soovituslikud, kuid mitte alati kohustuslikud!
4
Vaata, mida arvasid vastajad Palgajuttude küsimuse peale!
Viimased uudised
NB! Lisatud Raul Eametsa kommentaar!
Vaata, mida arvasid vastajad Palgajuttude küsimuse peale!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele