Juhtimisoskusi ja -teadmisi saab õppida. Kuid mis juhtub siis, kui inimene ei mõista, et juhi ametikoht tähendab ennekõike vastutust teiste inimeste töö ja organisatsiooni toimimise eest?
Inimvõimekus on piiratud majanduslik ressurss, kuid paljud organisatsioonid juhivad seda endiselt nii, nagu oleks see piiramatu. Selle tagajärjel tabab inimesi läbipõlemine, vaikne lahkumine ja sotsiaalsed pinged, mis jõuavad kuludena lõpuks ikkagi tagasi ettevõtete endi õuele.
Ligi 16 000 Eesti ettevõttes on vähemalt 55-aastane omanik ühtlasi ainus juhatuse liige. Kümne aastaga on selliste firmade arv kasvanud 3,7 korda. Juhtide järelkasvu planeerimine muutub üha olulisemaks, sest sobiva järglase leidmine ja ettevalmistamine võib võtta aastaid.
Veerand sajandit Rootsi tippjuhte ühendava võrgustiku Dagens Industri Close eestvedaja Niklas Grewin hindab Äripäevale antud intervjuus juhtimises toimunud muudatusi ja naaberriikide juhtide erinevusi. Ta toob esile Eesti juhtide kiirust ja võimet tegutseda piiratud ressursside keskel, Rootsi juhtide puhul hindab ta oskust kaasata ja võimet usaldada.
Hübriidtöö on pannud juhid olukorda, kus varasemad juhtimisvõtted ei pruugi enam toimida. Kuidas juhtida inimesi, keda iga päev ei näe, hoides usaldust, motivatsiooni ja tiimitunnet? Kolm kogenud juhti jagasid, milliseid õppetunde on nad hübriidtööajastul inimesi juhtides kogenud.
Leonhard Weissis töötab ligi 380 inimest ning ravikindlustusega said liituda kõik töötajad. Ettevõte prognoosis algul umbes 50 liitujat, kuid ravikindlustusega liitus ligi 100 inimest ehk umbes veerand töötajaskonnast.