Rootsi tööandjate keskliit: rootslased pole rikaste peale kadedad – ja eestlased samuti mitte
Põhjamaades ja Eestis suhtutakse turumajandusse ja rikastesse positiivsemalt kui paljudes teistes riikides. See on meie ühine tugevus, kirjutavad René Bongard ja Anders Ydstedt Rootsi tööandjate keskliidust.
Loe AI kokkuvõtet
Põhjamaade avalikus arutelus rõhutatakse sageli, et elanikud on erakordselt võrdsusmeelsed, rikkuse suhtes skeptilised ning valmis maksma kõrgeid makse. Eestit tõstetakse mõnikord esile erandina – riigina, kellel on otsene kogemus Nõukogude-aegsest plaanimajandusest ja hilisemast kiirest liberaliseerimisest.
Kui hästi vastab aga Põhjamaade enesepilt inimeste tegelikele hoiakutele ning kas Põhjamaadel ja Balti riikidel on ühisosa selles, kuidas nähakse turumajandust?
See küsimus on eriti huvitav, sest viimaste aastate uuringud, mida on teinud Saksamaa sotsioloog ja ajaloolane Rainer Zitelmann, on seadnud kahtluse alla rootslaste enesekuvandi kadeduse osas. Zitelmanni tulemused näitavad, et rootslased suhtuvad turumajandusse positiivsemalt kui paljude teiste riikide elanikud. Selle aasta alguses avaldatud PEW Researchi ülemaailmne uuring samuti osaliselt kinnitas seda.
Kas Rootsi on selles mõttes erand või jagame neid väärtusi oma naabritega?
Me pole kadedamad
Uus arvamusuuring, mille viis läbi Ipsos ja mille tellis Rootsi tööandjate keskliit (Svenskt Näringsliv), kinnitab Zitelmanni ja PEW Researchi järeldusi Rootsi kohta, kuid näitab ühtlasi, et turumajanduse suhtes positiivne hoiak on omane ka Taanile, Soomele, Norrale ja Eestile.
Seotud lood
Värskete kohalike omavalitsuste juhtide üks tähtsamaid väljakutseid on kohanemine rahvastiku vähenemise ja inimeste tõmbekeskustesse liikumisega. Piirkondade elujõudu aitab hoida omavalitsustesse ettevõtete ja töökohtade meelitamine.
Tööandjad ja ettevõtlusorganisatsioonid lükkavad ümber levinud väärarusaamad töölepingu seaduse muudatuste kohta, mis võimaldavad osalise koormusega töötajatel saada senisest rohkem sotsiaalseid garantiisid. Personalijuhtide jaoks tähendavad muudatused võimalust muuta paindlik töövorm usaldusväärseks ja töötajaid võimestavaks valikuks, mitte halliks alalepinguks.
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.
Enimloetud
2
Kuidas töövaidlust vältida
3
Viimased uudised
Aasta tehase juht: “Mina ei tea väga palju firmasid, kes oleks ennast edukaks kärpinud”
SUUR LUGU | Kuidas disainida töötaja elukaart värbamisest lahkumiseni nii, et 1+1 oleks rohkem kui 2
Mikk Orglaane karm diagnoos: “Värbamisvigu tehakse hirmust ja soovist ennast kloonida!“
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud kommentaarid töötajate ja tööandjate esindajalt ning juristilt!
Kuidas töövaidlust vältida
SUUR LUGU | Kuidas disainida töötaja elukaart värbamisest lahkumiseni nii, et 1+1 oleks rohkem kui 2
Mikk Orglaane karm diagnoos: “Värbamisvigu tehakse hirmust ja soovist ennast kloonida!“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele