60 päeva palgapeituse lõpuni: personalijuhid maadlevad reeglite tõlgendamisega

Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.

Aprillikuu saates “Töö ja palk“ keskenduti palkade läbipaistvuse direktiivile, mille Eesti peaks üle võtma tänavu juunis, ja selle praktilistele mõjudele organisatsioonides. Saates arutati, milliste küsimuste ja dilemmadega personalijuhid praegu silmitsi seisavad ning kus peituvad suurimad riskid.

Personaliuudiste juht Helen Roots vestles Bolti tasustamise juhi Evert Kraaviga, kes tegeleb päevast päeva tasustamissüsteemide ülesehitamise ja nõustamisega ning puutub kokku väga erinevate organisatsioonide probleemidega.

Vestlusest joonistus välja, et kuigi teema on personalijuhtide töölaual esikohal, ei ole palkade läbipaistvuse tähendus sugugi kõigile üheselt selge. Küsimused ei piirdu pelgalt palgavahemike avalikustamisega, vaid ulatuvad sügavamale – kas organisatsioonid teavad üldse, kui õiglane nende tasustamine täna on.

Värbamine ja palgalõhe

Saates otsiti vastuseid mitmele võtmeküsimusele.

Uuriti, kui suur töö on olemasoleva palgasüsteemi läbivalgustamine, kui valmis on ettevõtted oma palgapoliitikat kommunikeerima, millised on suurimad vead, mida selles protsessis tehakse, ning kuidas mõjutab läbipaistvus värbamist ja organisatsioonikultuuri.

Eraldi käsitleti ka palgalõhe teemat, mis on direktiivi keskmes. Arutleti, kui lihtne on seda tegelikult mõõta, mida teha siis, kui probleem avastatakse, ja millised võivad olla realistlikud sammud selle vähendamiseks.

Olulise teemana tõusis esile ka töötajate valmisolek palkade läbipaistvuseks. Kas läbipaistvus suurendab usaldust või toob pigem kaasa rohkem küsimusi ja pingeid?

Saate lõpus võeti luubi alla ka rahvusvaheline vaade.

Mitmes Lääne-Euroopa riigis, esimeste hulgas Rootsis, arutatakse direktiivi rakendamise edasilükkamist. See tekitab küsimusi ka Eestis tegutsevatele ettevõtetele, eriti neile, kelle emafirmad asuvad Põhjamaades – kas joonduda emafirma tempo järgi või järgida kohalikke nõudeid.

Pildil Evert Kraav. Autor: Andres Laanem