Kuidas tööandja võib konkurentsipiirangu rikkumisel töötajalt kahjusid sisse nõuda

Erinevad hinnangud Eesti majanduse lähema aja väljavaadetele on üsna negatiivsed. Eesti Pank prognoosib, et tööturul seisavad raskemad ajad alles ees ning uue aasta esimesel poolel võib oodata töötuse suurenemist.

Möödunud aasta lõpp on toonud ridamisi koondamisuudiseid ja paljud ettevõtted on alanud aastal vastavat otsust alles langetamas. Koondamiste laineharjal on töölepingute korrektne ülesütlemine tööandjate seisukohast väga oluline, et säästa ettevõtet võimalikest sellega kaasnevatest nõuetest.

Elupõline lojaalsus ühele tööandjale on ajalugu ning töötajad müüvad oma oskusi mitmele tööandjale samaaegselt. Kuidas lahendada kaasnevaid konkurentsiküsimusi, seda lähemalt vaatamegi.

1. august tõi kaasa muudatused töölepingu seaduses. Üht nüanssi selgitabki lugeja küsimuse peale Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”