- ST
Millised arengud ootavad Eesti tööjõuturgu lähiaastakümnetel?
Eesti tööjõuturgu ootavad lähiaastatel ees muutused, mille märksõnadeks on vananev rahvastik, vähenev töötajate arv ja sellest tulenev palgasurve. Poliitikauuringute Keskus Praxis tõi oma uuringus välja Eesti tööjõuturu tulevikutrendid.
Statistikaameti viimane, 2019. aastal tehtud rahvastikuprognoos toob välja, et rahvaarvu kahanemine on ligi viis korda väiksem kui näitab varasem, 2014. aasta andmete põhjal tehtud prognoos.
Varasem prognoos ennustas 2040. aastaks Eesti rahvaarvu kahanemist 125 000 inimese võrra, kuid uus prognoos ütleb selleks numbriks 96 000 inimest. Erinevuse tingib peamiselt rändetrendide muutus. Eelmise prognoosi koostamise ajal oli Eesti pigem migratsiooni lähteriigiks. Nüüdseks on see trend aga muutunud. See tähendab, et lisaks uussisserändajatele tulevad tagasi ka kodanikud ehk varem Eestist lahkunud tööealised inimesed.
Samas ei muuda selline korrektsioon tööjõutrende üldises plaanis kuigi palju ja lähematel kümnenditel jääb meid kindlasti saatma puudus oskustööjõu järele tööstussektoris. Sealjuures eelkõige metalli- ja puiduvaldkonnas. Samuti suureneb järjest tööjõuvajadus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, sotsiaaltöö ja tervishoiu ning hoolekande valdkondades.
Eesti tööjõuturu järgmised trendid ja protsessid
1. Palgatöötajate osatähtsuse vähenemine. Alates 2008. aastast on igal aastal vähenenud hõivatute hulgas palgatöötajate osatähtsus, langedes 92 protsendilt 90 protsendini 2017. aastal. See tähendab, et inimesed tegelevad järjest rohkem ettevõtlusega.
2. Uute ettevõtete asutamine – sealhulgas tööstusvaldkonnas. Tööstusvaldkonna ettevõtete arv on kasvanud perioodil 2008 kuni 2017 rohkem kui 2000 ettevõtte võrra.
3. Suurenev paindlike töövormide kasutamine – kaugtöö, osaline kaugtöö jt.
4. Alates 2013 aastast ei ole õnnestunud suurendada tööealiste kuid mittetöötavate inimeste rakendumist tööturul.
5. Eesti majanduse kasvu ja konkurentsivõime põhiveduriks on peetud kvalifitseeritud tööjõudu ja seda isegi suuremal määral kui enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Tööjõupuudus toob omakorda kaasa surve palgakasvuks, mis pole aga kooskõlas tootlikkuse kasvuga ja mis omakorda seab ohtu ettevõtete konkurentsivõime ning majanduskasvu. Seetõttu on eriti oluline mõelda, kuidas tagada piisav töökäte arv majandusvaldkondades, mis on suurema tootlikkuse potentsiaaliga.
6. Üheks lahenduseks oleks Eestisse võõrtööjõu sissetoomine, kuid paraku on kolmandatest riikidest pärit tööjõu sisenemine Eesti tööturule piiritletud sisserände piirarvuga 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast. Seoses kasvavate rändetrendidega on viimastel aastatel sisserände piirarvud täitunud juba enne aasta lõppu. Hoolimata mitmetest ettepanekutest sisserände kvooti suurendada, ei ole seni piirarvu muudetud.
7. Küll aga on sisse viidud erandeid ja kohandusi kolmandatest riikidest pärit töötajate palkamise lihtsustamiseks. Selle tulemusel on väljastatud elamislubade arv Eestis esimest korda palju suurem kui seatud sisserände kvoot ning oodata on sisserände jätkuvat kasvutrendi.
8. Eestis pole ülevaatlikke hinnanguid selle kohta, mil määral võiks tööjõu sisseränne leevendada tööjõupuudust Eestis. Hiljutises Inimarengu aruandes leiti, et püsiva majanduskasvu toetamiseks on Eestil vaja aktiivset ja valikulist rändepoliitikat ning rahvusvahelisel tööturul konkurentsis püsimiseks peab Eesti end samuti tutvustama atraktiivse elamis- ja töötamiskohana.
Hetkel kuum
Hansavest toetab seda mõtet kahel käel, sest tegeleme sellega ise iga päev. Tahame tuua just oskustöölised Eestisse, kuid konkurents selle nimel käib paljudede meist rikkamate riikidega.
Lisaks Eesti atraktiivsuse esiletoomisele oleme Hansavestis välja töötanud personaalsete projektijuhtide süsteemi, mis toetab igati Eestis töötavaid välistöölisi. Peame oluliseks pakkuda meile tööle tulnud inimestele lisaks heale palgale ka enesearengu- ja koolitusvõimalusi, mis suurendavad töötaja rahuolu nii tehtava töö osas kui Eestiga üldises plaanis.
Pole kahtlust, et Eesti tööjõuturgu on juba tabanud suured muutused. Kui lisaks demograafilisele olukorrale lisada, et osa Eesti tööjõudu liigub omakorda suurema sissetulekuga riikidesse, siis on selge, et tööjõukriis on tulnud, et jääda.
Kuid siinset tööjõukriisi ei lahenda lihtsalt personaliotsing ega välistööjõu sissetoomine. Eesti ettevõtetele on vaja eelkõige kvalifitseeritud tööjõudu, ent nõudlus Ukraina oskustööliste järele kasvab ka teistes Lääne-Euroopa riikides.
Siinkohal tulebki pingutada, et tuua oskustöölised just Eestisse ja Hansavesti senine praktika näitab, et kui välistöötaja tunneb, et siin temast hoolitakse ja siin saab ta vajaminevaid koolitusi, mis tulevikus suurendavad tema sissetulekut, siis tuleb ta hea meelega Eestisse tööle.
Enimloetud
3
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
Lisatud meeleolukas galerii!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele