Saku Õlletehas väärtustab töötajate pühendumist riigikaitsesse

Läbi aastate on Saku Õlletehas väärtustanud Eesti riigi kaitsjate panust ning võimaldanud oma töötajatel muretu südamega osaleda õppekogunemistel, tasudes makstava toetuse ja palga vahe ning andes jooksvad tööülesanded sel ajal üle asendajale. Niisamuti on Saku saatnud häid kodumaiseid maitseid väljaspool Eestit teenivatele sõduritele kui ka toetanud Kaitseliidu Põhja maakaitse õppusi. 2023. aastal tunnustati Õlletehast ka Riigikaitsjate toetaja märgisega.

Saku Õlletehase personalijuht Gea Liblik on juba ca 10 aastat olnud Naiskodukaitse Harju ringkonna Saue jaoskonna tegevliige ning panustanud lugematu hulgal oma vaba aega ka kodutütarde ja noorte kotkastega tegelemisesse. Gea on erinevatel õppustel osalenud nii realiikme, rühmaülema kui ka kompaniiülemana ning saanud enda teadmisi ja oskusi proovile panna nii Eestis kui ka välismaal.

Miks on oluline riigikaitsesse panustada nii töötaja kui ka tööandja tasandil selgitab pruulikoja personalijuht lähemalt.

Saku Õlletehases töötab ca 7 keskastme juhti ja sama palju tootmistöötajaid – tootmisjuht, personalijuht, väljastusosakonna juht, operaatorid jne, kes osalevad igal aastal erinevatel suurõppustel nagu näiteks Kevadtorm, Siil jne. Saku Õlletehas tööandjana tagab, et töötaja saaks osaleda väljaõppel muretsemata oma tööülesannete ja sissetuleku pärast, tagades selleks perioodiks talle asendaja ja tasudes õppekogunemisel osalemise eest makstava toetuse ning palga vahe. Ei midagi erilist, sama protseduur nagu töötaja läheks puhkusele. Õppekogunemise kutsed saadetakse juba aasta alguses välja ja nii töötaja kui tööandja saavad seega juba ette planeerida tegevusi ja asendusi. Kahtlemata on see ettevõtte jaoks muidugi ka paras väljakutse, kui korraga on nii suur kogus juhtivaid töötajaid eemal. Samas mõistame, et me kõik peame andma oma panuse Eesti riigi kaitseks.

Lisaks osaleme me igal aastal „Anname au" kampaanias, kutsudes töötajaid üles annetama ja osalema erinevatel Sinilille kuu raames toimuvatel üritustel ning meie kontoris on olnud võimalus soetada erinevaid „Anname au" tooteid. Lisaks oleme saatnud erinevaid karastusjooke Iraagis ja mujalgi teenivatele Eesti sõduritele ja toetanud Kaitseliidu Põhja maakaitse ringkonna õppusi maitseveega kuni 7000 liitrini aastas. Möödunud aastal tunnustati Õlletehast ka Riigikaitsjate toetaja märgisega.

Saku Õlletehas toetab hea meelega töötajate osalemist õppustel. Arvan, et igaüks peab andma oma panuse, et Eesti riiki kaitsta. Austame õlletehases kõiki tublisid mehi ja naisi, kes meie riigi kaitstuse nimel pingutavad. Vähim, mida me tööandjana teha saame, on võimaldada neil sel ajal täielikult õppusele keskenduda. Kaitseliidu või Kaitseväe väljaõpe on intensiivne ja vajab kogu tähelepanu. Ei ole võimalik oodata, et inimene sel ajal end igapäevatöö ja nt õppuse vahel jagada saab.

Saku Õlletehasele on kõige tähtsamad meie inimesed. Teadvustame endale selgelt, et sel perioodil ei viibi meie töötajad mitte üksnes töölt eemal, vaid eemal ollakse ka oma perede juurest ning seetõttu tuleb inimestel tihti harjumuspärane kodune elu veidi ümber korraldada. Arvan, et just sel põhjusel on väga oluline, et inimesed ei peaks lisaks kõigele muule muretsema oma tööülesannete täitmise ja/või sissetuleku pärast sel perioodil. Tegelikult on ju õppused ka väga heaks võimaluseks töötajatele, et uusi teadmisi ja oskusi omandada, eriti veel kriisiolukordades, mis omakorda võivad olla vajalikud moel või teisel ka töökeskkonnas.

Võin tuua paralleeli sellega, kui enne koroona aega ei juletud anda „kodukontori” päevi. See oli nagu tabuteema – tekkisid küsimused, kas töötaja ikka teeb tööd või kas ta ikka on kodus või äkki hoopiski kusagil spaas või rannas? Täna me näeme ja teame, et kodukontor on täiesti normaalne nähtus ning ka kodus suudab töötaja edukalt tööle keskenduda ja tulemuslik olla. Mõni ilmselt isegi paremini kui näiteks kontori igapäevase elu keskel. Samuti näeme täna, et lisaks töökohale on muutunud paindlikuks ka tööaeg.

Sama on ka riigikaitsjate toetamisega. Mäletan enda kandideerimistest, et vestlusel tõin välja esimese asjana teema, et viibin aastas vähemalt 2 nädalat eemal õppuste tõttu. Kas see on tööandjale vastuvõetav või ei? Oli. Usun, et sõda Ukrainas on pannud meid kõiki teistmoodi mõtlema ja veelgi enam hindama Eesti vabadust, julgeolekut ja meie inimesi, kes panustavad riigikaitsesse. Täna saan üha rohkem kõnesid personaliinimestelt küsimusega, kuidas seda kõike teha – alustades sellest, kuidas dokumentatsiooni vormistada ja kuidas säilitada riigikaitsjale töötasu. Mul on suur rõõm ja väga uhke tunne, et oleme selles osas eeskujuks ning loodan väga, et toetavaid tööandjaid tuleb üha rohkem juurde.

Olen Naiskodukaitse Harju ringkonna Saue jaoskonna tegevliige aastast 2015. Olen olnud jaoskonna juhatuse asendusliige, hiljem ka juhatuse liige. Saue jaoskonna esinaine 2021-2023 ja kuulunud Harju ringkonna juhatusse 2020-2023. Alates 2016 aastast olen tegelenud nii kodutütarde kui noorte kotkastega Sauel. Saue rühmades on kokku umbes 70 liiget vanuses 7-18 aastat, kelle väljaõpe, laagrid, väljasõidud haaravad üsna suure osa minu vabast ajast – see kõik on muidugi vabatahtlik tegevus. Minu enda neljast lapsest kolm kuuluvad ka antud organisatsioonidesse. Aga see pole veel kõik. Olen läbinud lisaks Naiskodukaitse baasväljaõppele veel Kaitseliidu sõdurioskuste kursuse, nooremallohvitseride kursuse ja eelmisel aastal ka reservohvitseride kursuse. Iga üks neist kestis kokku 9 kuud metsas nii lume, vihma kui kuumusega. Ikka võrdselt koos meestega, õppides juhtima jao (10-12 inimest) ja hiljem ka rühma (3 x 12 inimest) suurust üksust. Olen määratud sõjaaja kohale Põhja maakaitse ringkonna tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) rühmaülemaks, kuhu kuuluvad nii Tallinna, Harju kui Rapla inimesed. Saan lugeda juba kahe käe peal kokku korrad, kui olen suurõppustel osalenud. Nii realiikme, rühmaülema kui kompaniiülemana. Saanud planeerida suurelt, aga toimetanud ka väga vähese info alusel. Olen saanud end proovile panna nii Eestis kui Ameerika Ühendriikides.

Eelmise aasta lõpus tunnustas Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm aktiivsemaid vabatahtlikke, seal hulgas ka mind, kes olid riigikaitsesse panustanud enam kui tuhat tundi oma aega aastas. Samuti viimasel, just lõppenud Kevadtorm 2024 suurõppusel tunnustas Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem mind tänukirjaga eeskujuliku teenistuse eest.

Hindan seda võimalust, et saan rahuliku südamega minna õppusele ja anda seal endast 120%. See on nagu omamoodi puhkus tööasjadest, aga teistpidi nii füüsiline kui vaimne pingutus, eneseületamine. Aga ma tean, et saan naasta tööle ja jätkata igapäeva ülesannetega ilma liigselt muretsemata. Et vahepealsel ajal on olulistel teemadel silma peal hoitud ja pall pole nö „maha kukkunud“. Meil on väga hea koostöö kolleegidega, kus kõik toetavad üksteist. Kutsume end TeamSakuks.

Kindlasti! Arvan, et see toimib mõlemat pidi – nii minu tööalased/ professionaalsed oskused ja teadmised aitavad mind õppustel kui ka Kaitseliidus õpitu ja kogetu aitab tööelus. Tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) tähendab väga palju suhtlemist, läbirääkimisi, veenmist, kuulamist, lohutamist ja võimaluste otsimist nii nagu töö juureski. Samas kõik need juhtimisalased koolitused, mida pakub Kaitseliidu Kool, on aidanud mind jälle tööelus, nt paremini oma meeskonda juhtida. Saan öelda, et loodud kontaktid ja õnnestunud läbirääkimised tõstavad enesekindlust. Sa pidevalt arened ja seda meeletus kiiruses, sest kogu aeg midagi juhtub. Plaanist A on saanud juba plaan C või D ja sa endiselt suudad näha võimalusi mitte hädaldada, et kõik on halb ja miski ei toimi ning inimesed on pahatahtlikud. Usun, et selliseid kriisisituatsioone tuleks läbi mängida kõikides organisatsioonides. Niisamuti usun, et selline orienteeritus võimalustele ja positiivsele aitab elus üleüldiselt kaugele jõuda, ükskõik mis olukorras – tööelus, eraelus või õppustel.