Ka targa töö protsessid tuleb läbi katsetada

Paindlikkus ei tähenda kindlasti seda, et kõik töötavad nii, kuis ise soovivad. Tegelikult nõuab targalt töötamine vägagi kindlat raamistikku – vabadust ja viise oma tööd teha on rohkem, aga need lähtuvad kindlatest ja kokkulepitud põhimõtetest ning eesmärkidest.

Targa töö teine oluline tunnus on järjepidevus. Paljud uued arusaamad jäävad tihti pärast esimest õhinat soiku, kuna ei tundu töötavat. See ei ole koht, kus asi katki jätta, vaid tuleks üles leida juurpõhjus, miks tegevus ei toimi. Näiteks, kui alustasime Elisas juhi ja töötaja 1+1 vestluste juurutamisega ning esimesed vestlused tundusid kohmakad ja sisutud, ei löönud me käega, vaid proovisime aru saada, mis on takistused ja kuidas saaks paremini. Praeguseks on see suhtlusvorm hästi toimiv arengu soodustamise ja edasi- ning tagasiside andmise tööriist, mis aitab meil kõigil targemalt töötada. Näiteid on meie praktikas veelgi. Üks lihtsamaid viise juurpõhjuseni jõudmiseks on näiteks viie miksi meetod (five whys), mis aitab aru saada ka erinevate tegurite ahelast ja omavahelisest seosest.

Kindlasti nõuab uute tööviiside kasutuselevõtt kohanemist nii juhilt kui ka töötajatelt. Seetõttu on tööandja ülesanne luua keskkond, mis soosib arengut ja meelestatust katsetada – keskkonda, kus vead ei ole tabu, kui neist õpitakse ja end selle abil edasi arenetakse. Ükski uus asi ei hakka tööle, kui ei katsetata ja proovita – ja seda mitte ainult paberil, vaid päris olukordades. Ära ei tasu unustada ka edulugusid – nendestki on palju õppida. Me kaldume alateadlikult küsima endilt, mis ja miks läks valesti, aga tasub küsida ka seda, mis ja miks on läinud hästi.