Kaamerad töökeskkonnas: õiguslikud piirid ja praktilised soovitused
Ettevõtete huvi jälgida töökeskkonnas toimuvat nii turva-, vastavus- kui ka muudel kaalutlustel on kasvamas. Sellises olukorras on paratamatu, et tööandjate huvid põrkuvad töötajate privaatsussfääriga. Millistel tingimustel on jälgimisvahendite kasutamine töökeskkonnas lubatud ja mida seejuures silmas pidada?
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co andmekaitse, tööõiguse, intellektuaalomandi ja IT õiguse valdkonna juht Tambet Toomela kirjeldas viimatisel tööõiguse seminaril, et peamised jälgimisviisid töökeskkonnas on videojälgimine (kaamerad), internet ja telefon ning asukohaandmete jälgimine (GPS) ning ükskõik missugust neist viisidest kasutades tuleb tööandjal lähtuda eelkõige põhimõttest, et igaühel on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele. Samuti on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
3
5
NB! Lisatud videoõpetus!
6
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Viimased uudised
NB! Lisatud videoõpetus!
Üritused
Hetkel kuum
Tervisekassa sai sotsiaalministeeriumist juurde 22 lisaülesannet, töötajate arv jäi samaks
Oktoobrist alustab ettevõte kahekuulise tootmisseisakuga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele