Valitsus kiitis heaks ESG aruandluse edasilükkamise

Alates 2025. aastast peavad kõik suurettevõtted, suured kontsernid ja turgudel noteeritud äriühingud (v.a. börsil noteeritud mikroettevõtted) esitama koos majandusaasta aruandega ka kestlikkusaruande, mis hõlmab kolme põhivaldkonda: keskkond (E – environmental), sotsiaalsed tegurid (S – social) ja juhtimine (G – governance), tuntud ka lühendi ESG all.

Kestlikkus hakkab päriselt tööle siis, kui see on loomulik osa ettevõtlusest ja juhtimisest. Täna on ESG justkui eraldi jupp, mingisugune aruanne või lisatöö, kirjutab Zero Waste Estonia tegevjuht Marianne Sepp.

ESG pole surnud. Me lihtsalt räägime sellest vales järjekorras ja vale nimega, kirjutab puhastusteenuse ettevõtte SOL Baltics tegevjuht Rinel Pius.

Tööandjad näevad suuri bürokraatiaprobleeme tööõiguses - tööohutusest, töötervishoiust kuni sisserände piirarvu tõusu, välistööjõu keskmise palga vähendamise ja pääsemist töötaja töötasu arestimise nõudest. Ja ka raamatupidamise seaduses, nt 1000 eurot erisoodustusmaksu vabaks.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”