Välistalent Eestis: ettevõtete päris kogemused ja õppetunnid
Üha rohkem Eesti ettevõtteid seisab silmitsi küsimusega, kuidas leida ja hoida tipptalenti. Tööjõupuudus, eriti spetsiifiliste oskustega ametikohtadel, on reaalsus pea igas sektoris.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.
OSKA prognoosi järgi jääb Eesti tööturul igal aastal puudu üle 2000 spetsialisti ja oskustöölise. Ilma välistööjõuta seiskuvad võtmesektorid nagu IKT, tervishoid ja tööstus.
On ilmselge, et Eesti riigi immigratsioonipoliitika ei vasta enam praegusele tööjõuturu ootustele. Olgem ausad – meie majandus on hädas ja kõikvõimalike maksude ralliga me oma probleeme ei lahenda.
Välismaalaste asutatud idufirmad tasusid Eestis mullu 10,3 miljonit eurot makse, mida on 8% enam võrreldes aasta varasemaga. Välisasutajate asutatud iduettevõtete käive oli aga mullu 105,5 miljonit eurot, kasvades aastaga 25%.
Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.