Statistika näitab kiiret kasvu: kui kümme aastat tagasi osales elukestvas õppes 11,5% elanikkonnast, siis nüüdseks on see näitaja tõusnud 23,8%ni. Samal ajal joonistub välja selge lõhe – aktiivselt õpivad need, kes on seda teinud ka varem, samas kui suur osa tööealistest jääb õppimisest eemale.
Seotud lood
Võimalus õppida peab jõudma sinna, kus on järele aitamist vajava kvalifikatsiooniga inimene, kirjutab Kärt Kuvvas-Mekk arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud artiklis.
Eesti on rahvusvahelistes võrdlustes tipus kõrgharidusega töötajate osakaalu poolest, kes teevad tööd, mis ei eelda kõrgemat haridust. Kurb ja kulukas, kirjutas Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann Äripäevas.
Eesti vajab igal aastal juurde vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti, kuid naised moodustavad tehnoloogiasektoris endiselt vaid veidi üle veerandi töötajatest. Sirja Sulakatko sõnul võib üheks lahenduseks olla karjääripöörete toetamine – üha rohkem naisi jõuab IT-sektorisse ümberõppe kaudu ja see aitab leevendada oskustööjõu puudust.
„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ kinnitas tööstusjuht Veljo Konnimois Tööstusuudistele. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.
Kui töö viib inimesed iga päev kontoris kokku, siis on keskkonnavahetus see, mis aitab lauale tuua uued ideed ja energia. Pärnu ning Pärnumaa on selleks õige koht – see on piisavalt kompaktne, et oleks lihtne liikuda, kuid argirutiinist eemaldumiseks siiski värske ja erinev.
Enimloetud
1
2
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Kas 10% nõrgemate välja vahetamine on õiglane või ohtlik?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele