Hindamatu lisaväärtus tööjõuturul?

Eesti vaevleb tööjõukriisi käes – raske on leida nii spetsialiste kui ka lihttöötajaid. Võtsin sihikule personalijuhid ja uurisin, mis nad tööjõuturu olukorrast arvavad ja kuidas teha nii, et hea töötaja ettevõttes püsiks ehk milliseid motiveerimisviise kasutatakse. Samuti uurisin uue aasta plaanide kohta – kas ettevõtetes luuakse uusi ametikohti juurde või neid hoopis vähendatakse? Ja kas sellega tunnetatakse ka lähenevat majanduskriisi?

Tootmisettevõttena tunnetame eriti teravalt tööjõuturu keerulist olukorda – eriti suur puudus on kvalifitseeritud tööjõust tootmissektori spetsiifilistel ametikohtadel, tõdeb Saku Õlletehase juhatuse liige ja müügidirektor Jaan Härms.

Kuigi ehitusvaldkonnas prognoositakse kasvu stabiliseerumist, siis meie ettevõttes leiame, et on hea aeg kasvueesmärkide realiseerimiseks, ütleb Vanalinna Ehitus OÜ personalijuht ja juhatuse liige Aet Urvast.

Iga uus töötaja tuleb korralikult välja koolitada – see võtab aga palju aega ja muud ressurssi. Seetõttu on Scanias värbamisprotsess väga põhjalik, et teha juba alguses õige valik, tõdeb Inga Keres, Scania Baltikumi personalijuht.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.