Kõrged kontsad, madalad laed

Uuringud kinnitavd, et naiste peamised juhtimiskarjääri takistused ei ole seotud ambitsioonide puudumise, vaid ebaõiglusega karjääriredeli alguses - ka mikroagressioonide süsteemsete mustritega.

Sooline tasakaal ja võrdsete võimaluste edendamine organisatsioonides suurendab töötajate rahulolu ja töö tulemuslikkust, aidates kaasa jätkusuutliku ja mitmekesise töökeskkonna kujunemisele, kinnitas Politsei- ja Piirivalveameti personaliarendusspetsialisti Helen Lükepaki värske uurimus.

Nii Eestis kui ka teistes riikides tehtud uuringud näitavad, et keskastmejuhtide seas on naisi palju, aga tippjuhtkonda pääsemisel on õrnemal sool pahatihti klaaslagi ees. Miks see nii on ja kas kvoodid on ainus viis seda purustada?

Kui küsida, et mis on Eesti rahvuskala, siis majandusteemade ja tööturu statistikaga rohkem kursis olev inimene ütleb, et palgalõhe, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets avaldatud palgalõhe statistika kommentaariks.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”