Kaia Vask: “Paindliku tööaja mudel lükkab ettevõtlusriski tööandjalt töötaja kanda!”

Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.

Tööandjad ja ettevõtlusorganisatsioonid lükkavad ümber levinud väärarusaamad töölepingu seaduse muudatuste kohta, mis võimaldavad osalise koormusega töötajatel saada senisest rohkem sotsiaalseid garantiisid. Personalijuhtide jaoks tähendavad muudatused võimalust muuta paindlik töövorm usaldusväärseks ja töötajaid võimestavaks valikuks, mitte halliks alalepinguks.

Iga neljas põhikooli lõpetaja ei saavuta edasiõppimiseks vajalikku taset, samal ajal on noorte töötus Eestis 25%. Tööandjad leiavad, et tööaja piirangud ei lahenda probleemi, vaid takistavad noortel töökogemuse omandamist.

Riigikogus menetluses oleva paindliku tööaja eelnõu (millega tööaja moodustaksid kohustuslikud ja võimalikud lisatunnid) kasulikkus sõltub tasakaalu leidmisest paindlikkuse ja turvalisuse vahel – ainult nii saab sellest kujuneda tööelu kvaliteeti päriselt parandav lahendus.

Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.