Paindlik tööaeg sai rohelise tule
Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.
Loe AI kokkuvõtet
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas, et töölepingu sõlmimine on alati vastastikune kokkulepe, mille tingimused tuleb töötajal ja tööandjal omavahel läbi rääkida. “Paindlike töölepingute sõlmimine ei ole kohustus, vaid täiendav võimalus neile, kes mingil põhjusel ei saa või soovi kindla täis- või osakoormusega töötada. Näiteks tudengitele, pensionäridele, lapsevanematele või vähenenud töövõimega inimestele, kelle tööl käimise võimalused või soovid võivad periooditi erineda,” tõi minister näiteid.
Seotud lood
Tööandjad ja ettevõtlusorganisatsioonid lükkavad ümber levinud väärarusaamad töölepingu seaduse muudatuste kohta, mis võimaldavad osalise koormusega töötajatel saada senisest rohkem sotsiaalseid garantiisid. Personalijuhtide jaoks tähendavad muudatused võimalust muuta paindlik töövorm usaldusväärseks ja töötajaid võimestavaks valikuks, mitte halliks alalepinguks.
Iga neljas põhikooli lõpetaja ei saavuta edasiõppimiseks vajalikku taset, samal ajal on noorte töötus Eestis 25%. Tööandjad leiavad, et tööaja piirangud ei lahenda probleemi, vaid takistavad noortel töökogemuse omandamist.
Riigikogus menetluses oleva paindliku tööaja eelnõu (millega tööaja moodustaksid kohustuslikud ja võimalikud lisatunnid) kasulikkus sõltub tasakaalu leidmisest paindlikkuse ja turvalisuse vahel – ainult nii saab sellest kujuneda tööelu kvaliteeti päriselt parandav lahendus.
Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab tööandjal ja osakoormusega töötajal sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid. Tööandjad näevad selles võimalust, ametiühingud aga riskikohta töötajate kindlustunde ja kaitse vähenemises.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Enimloetud
3
Soomes kaob 200, Rootsis 215 töökohta
4
5
Viimased uudised
Soomes kaob 200, Rootsis 215 töökohta
Kuidas uurida tööõnnetusi ja kuidas usalduslik õhkkond aitab ohutut töökeskkonda luua?
Üritused
Hetkel kuum
Üllatuslik: mõni signaal valdkonnas on märksa valjem, kui arvata oskaks. Kiirülevaade ootab artikli lõpus!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele