Mihkel Männamaa: killustunud personalitöö sööb kasumit ja usaldust kiiremini kui juhid oskavad arvata

Tehisaru teemal levib hirm, et kohe-kohe kaovad tuhanded töökohad. Päris nii asjad ei ole, pigem on tehislik mõistus teinud aega juurde inimlikkusele, leiavad Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele vastanud.

Käivitasime hiljuti Tele2-s AI tšempionide programmi, mis tuvastas kiiresti, et tehisaru rakendamine töös ei taandu tööriista valikule. Olulisem küsimus on hoopis, kas inimesed oskavad märgata tööd, mida nad ei peaks enam käsitsi tegema?

Tööandjad eeldavad üha enam, et tootlikkuse kasvumootoriks on tehisaru, mitte inimene. See mõjutab nii värbamist kui ka liikumisi tööturul.

Juhte on tööturul väga palju ning üha olulisemaks saavad juhtide kohanemisvõime ja paindlikkus. Juht, kes jääb kinni mõttemalli „kunagi tehti asju nii“, jääb ilma ka headest positsioonidest.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.