Töösuhete reeglid sörgivad tööturu arengul sabas

Sotsiaalministeeriumis on küpsenud plaan asuda muutma töölepinguseadust ning reguleerida senisest paindlikumalt tööaja arvestust, kaugtööd ja tähtajalisi töölepinguid.

Tänased töösuhet reguleerivad reeglid on Äripäeva hinnangul ammu ajast maha jäänud ja nende uuendamine ning paindlikumaks muutmine on kindlasti vajalik. Ehk oleks aga põhjust tegelikul elul sabas sörkimise asemel ette võtta kogu valdkonna põhjalik analüüs ja uuesti mõtestamine, et luua tulevikku vaatav töösuhete regulatsioon.

Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu väljatöötamiskavatsuses soovitakse leevendada tööandja kohustusi seoses kaugtööl oleva töötaja töötervishoiu ja tööohutuse kontrollimisega, võimaldada sõlmida senisest paindlikumalt tähtajalisi töölepinguid ning tuuakse sisse iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste. Olulisim muudatus puudutab tööaega, mis saab juurde paindlikkust. Näiteks võib töötaja kokku leppida tööaja kui ajavahemiku ehk sõlmida miinimum-maksimum töötundidega töölepingu.

Kõik need on väga vajalikud muudatused, mida on juba ammu oodatud, kuid need üksnes üritavad viia regulatsioone kooskõlla muutustega, mis tööturul on juba ammu toimunud. Parimal juhul vormub väljatöötamiskavatsus eelnõuks tuleval aastal ning raiutakse seaduseks ehk aastal 2020. Liiga vähe ja liiga hilja, töösuhete kiired muutused jooksevad regulatsioonidel selgelt üha rohkem eest ära.

Nii näiteks jäävad endiselt selgelt reguleerimata Uberi, Wolti, Airbnb ja teiste jagamismajanduse platvormide töötajad. See tehnoloogia arengu loodud uus töötajate liik jääb seadusele tundmatuks suuruseks, sest ei mahu kuidagi traditsioonilisse tööandja-töövõtja raamistikku. Inimene, kes päeval teeb traditsioonilist tööd kontoris laua taga või tehases liini ääres, võib õhtul sõita Uberit või pakkuda oma teenuseid freelancerist veebidisainerina.

Üha rohkematel inimestel on eesmärk loobuda rutiinsest tööst ning tehnoloogia areng võimaldab leida järjest uusi võimalusi selle eesmärgi täitmiseks. Tööelus vabaduse saamise üks võimalus on alustada ettevõtlusega ja teha tööd oma ettevõtte kaudu. Äripäev julgustab inimesi ettevõtlusega alustama, kuid on ka selge, et kõigist inimestest ei saa ettevõtjaid ning kõiki töid ei olegi võimalik ettevõtluse vormis teha.

Paindlik tööaeg ja kaugtöö on täna juba normaalsus, mis mõne aasta pärast ehk ka seadusega kooskõlla saab viidud. Paljude jaoks on samasugune normaalsus juba täna jagamismajanduse platvormide vahendusel tehtav töö, mis ka soovitud muudatuste vastuvõtmisel seaduse halli alasse jääb. Inimeste tööharjumused ja tegelikud töösuhted liiguvad üha rohkem infoajastusse, kuid töösuhete reeglistik ning selle vormumine kolmepoolsetel läbirääkimistel on selgelt industriaalajastu pärand.

Piir töötaja ja tööandja vahel hägustub üha enam ning tulevik on mitmete ekspertide hinnangul võrgustunud ja globaalne tööturg, kus optimaalse üksusena opereerib üksinda tegutsev freelancer, kes valib endale üle maailma projekte, millega tegeleda tahab ning moodustab teiste omasugustega pikema- või lühemaajalisi projektimeeskondi.

On ehk liig tahta, et seaduseloojad nii pikalt tulevikku vaatavad, kuid julgem arvestamine tänaste tööturu trendidega on kindlasti vajalik. Et kahe aasta pärast ei peaks alustama uut seadusemuudatust, kuna äsjajõustunud seadus on juba valmimise hetkel selgelt elule jalgu jäänud.