Koolitus maa all ja konverents maa peal – Eesti Kaevandusmuuseumis on see võimalik

Mõne aja eest uksed avanud multifunktsionaalne konverentsikeskus pakub kasutamiseks 200 kohaga teatristiilis saali, kuhu laudadega mõeldud üritusele mahub mugavalt ära 150 inimest.

„Saalis on poodium, kõnepult, olemas on nii käsi- kui peamikrofonid, ekraan, dataprojektor ning kaheksa kõlarit,“ tutvustab Eesti Kaevandusmuuseumi juhatuse liige Etti Kagarov.

Ettevõtted, kes erinevate ürituste tarvis ruumid rendivad, saavad soovi korral juurde tellida ka terve sündmuse vältel IT-toe teenuse, kohvipausid ning toitlustuse, majutuse, muuseumi külastuse, sauna ja karjäärisafari.

Administratiivhoones asuv konverentsisaal on mõeldud väiksemale seltskonnale ning see mahutab ca 50 inimest. Rikastevabriku seminariruum on valmis vastu võtma umbes 30 külalist. „Rikastusvabriku muuseumi peahooneks renoveeritud rikastusvabriku klaashall koos kohvikuga võtab enda alla esindushoone kaks avatud korrust ning võimaldab korraldada erinevaid pidusid, vastuvõtte, konverentse ja teisi suuremahulisi üritusi,“ räägib Etti Kagarov erinevatest võimalustest, mida muuseum oma ruumides pakub.

Nii võib näiteks firmapeo kõrval või asemel mõelda ka hoopis näiteks sünnipäevapeo pidamisele Eesti Kaevandusmuuseumis. Kel ruumide rentimise ja peo tähistamise kõrval soov oma külalistele ka adrenaliini ning närvikõdi pakkuda, siis seegi on siin võimalik. Retk läbi pimedate maa-aluste käikude, mille kõrval võib kuulda tõestisündinud lugusid maa-alusest kaevanduse elust toob ka kõige julgemale seiklejale kananaha ihule.

Spetsiaalselt kokkupandud pidupäeva pakett ongi just selline, mis viib esimesena kogu seltskonna põnevale seiklusele ning pakub siis veel ka kaevuri stiilis pidupäevamenüüd. „Peoseltskond saab maa-aluse kaevandusrongiga lõbusõitu teha ja nagu kaevuritel kombeks, lõpeb seiklus söögi ja tordiga,“ räägib Etti Kagarov.

Firmapeo või -koolituse kõrvale on võimalik broneerida ka meeskonnaseiklusi. Eesti Kaevandusmuuseum koostöös Alutaguse Matkaklubi ja OÜ Adrenaator Grupiga pakuvad erinevaid tegevusi maa all kui maa peal, nii vee peal kui mäe peal, torniseinal üles ronimist kui alla laskumist pakkudes seiklushuvilistele adrenaliini ja põnevust.

Need, kel soov kõike eelnevat ja rohkematki veel ühe päeva asemel pikemalt nautida, saavad broneerida öömaja hostelis koos hommikusöögiga. Toitlustust pakutakse kõigile, kes seda soovivad ning nii isikliku kokkuleppe alusel sätitakse valmis menüü ning kaetakse vastavalt soovile lõuna- ning õhtusöögilaud. „Oleme soovide osas väga paindlikud. Kuulame ära kliendi soovid ning soovitame selle põhjal erinevaid võimalusi, mida muuseum pakkuda saab,“ sõnab Eesti Kaevandusmuuseumi juhatuse liige Etti Kagarov.

Kohtla kaevanduses, kohas, kus täna Eesti Kaevandusmuuseum asub, algasid kaevandustööd juba 20. sajandi esimeses pooles. Paiga erilisus seisnes samaaegses allmaa- ja pealmaakaevandamises, samuti 1957. aastal lisandunud unikaalses sorteerimiskompleksis, kus kuni kaevanduse sulgemiseni kasutati peamiselt vaid naiste käsitsitööd. Kivitükid, mis heideti kõrvale, polnud aga sugugi väikesed, vaid sageli kuni 15–20-kilosed. Nii et mäed, mis Kohtlas kõrguvad, on suuresti naiste kätetöö.

Maa-alused kaevanduskäigud kulgesid 8 meetri sügavusest kuni 37 meetri sügavusele, vastavalt põlevkivikihtide kulgemisele. Palju tööd tehti käsitsi, enne kui need asendati võimsate masinatega, mida saab tänagi kohapeal näha. Samuti saab kaevanduses tänaseni näha ja ka ise järele proovida sõiduvagonette, millega töölisi maa all kuni 10 kilomeetri kaugusele töökohtadele sõidutati.

Kohtla kaevandus oli ENSVs ainuke, kus töökeeleks oli eesti keel ja juhtideks eestlased. Paiga hiigelajad jäävad 1970. aastatesse, kui 1976ndal kaevandati üle 1,5 miljoni tonni põlevkivi. Kokku kaevandati Kohtla kaevanduses 64 aasta jooksul ligi 50 miljonit tonni põlevkivi. Kaevandus tegutses 2001. aasta 1. aprillini, mil see suleti. Praegune Eesti Kaevandusmuuseum on piirkonna üheks suurimaks turismiobjektiks ja pakub võimalust minna maa all terve kilomeetri ulatuses uudistama, kuidas käis kunagi põlevkivi maa-alune kaevandamine, tutvuda maapealses osas interaktiivses vormis nii vanema kui ka nüüdisaja tehnoloogiaga, põlevkivitootmise ja energeetika valdkonnaga ning nautida võluvat tööstusmaastikku sportides või kultuurisündmustest osa saades.

Vaata ka www.kaevandusmuuseum.ee