Rahandusminister Jürgen Ligi tahab, et nn julgeolekumaksu raames maksustataks ettevõtete poolel palgafondi, mitte kasumit.

Ligi on oma vastasseisu ettevõtete tulumaksule, käibiva nimega julgeolekumaksule, väljendanud algusest peale. Äripäevale täna antud intervjuus kordas Ligi, et kasumi sellisel viisil maksustamine on ebamoraalne: “Kui võtta kasum maksustamise aluseks, siis algab kohe ”loometegevus“. Osad ettevõtted saavad niimoodi ebaausa eelise ning see ei lähe kokku ei riigi ega ettevõtluse väärikusega. Et osad maksavad ausalt ja teised mitte.”

Rahandusministri ettepanek on selle asemel võtta maksustamise aluseks palgafond. Ligi kinnitusel tuleks seda maksta ikkagi tööandjal, mitte ei tasuks seda töötaja. Ehk siis tegu oleks tööjõumaksuga, umbes nagu sotsiaalmaks, aga mitte palkadelt kogutava maksuga, nagu füüsilise isiku tulumaks.

Ligi sõnul oleks selline maksustamine ka laiema maksubaasiga, sest on ettevõtteid, mis praegu kasumit ei näita, aga kus töökohti on hulgim. Siis panustaksid ka nemad. “Ka nende seas on väga vastutustundlikke inimesi, kes ühiskonna tasemel vaatavad ja tunnistavad, et nad ise on küll kiiresti kasvav ettevõte ja suur tööandja, aga nad saavad ise aru, et tegelikult riik vajab praegu lisapanust.” Selle tulemusel võiks Ligi sõnul ühtlasi maksumäär ise jääda madalamaks.

Statistikaameti andmetel oli ettevõtlussektoris palgad kokku 2022. aastal 8.9 miljardit eurot. Plaanitava kasumimaksu puhul pole konkreetne maksustamisalus teada, aga sektori ärikasum oli 2022. aastal samuti 8,9 miljardit eurot ning aruandeaasta kasum 11,5 miljardit eurot.

Rahandusminister tunnistas, et palgafondi maksustamise idee tuli ettevõtlusorganisatsioonidelt. “Ma sektorite kaupa ei ole tööandjatega kohtunud, aga traditsioonilise tööandjate liidu ja kaubanduskojaga küll. Neilt see initsiatiiv tuli,” ütles ta.

Ligi lisas, et koalitsioonileppes tehtud kokkulepete muutmiseks on tal vaja suuremat jõuõlga kui see, et ta üksi tulemuste üle pahandab. Selleks, et sellise muutusega edasi minna, oleks vaja, et “esimene asi, et koalitsioonipartnerid ei tõmbaks krampi, oma erakonnaga saan kiirelt ühele meelele, et mitte öelda, et juba olen ühel meelel”.

Ligi tõdes, et kindlasti tekivad ka sellise maksustamise alusega uued ebaõiglused ja protestid, aga tema nägemuses on kasumi avansiline maksustamine hullema ebaõigluse lähtepunkt. “Võib-olla peame sellega [praeguse maksuplaaniga] leppima, aga ma tahan enne teistele erakondadele ka selgitada, et nad tegelikult ei taha sellist ebamoraalset süsteemi, mis tähendaks ka bürokraatia vohamist nii riigi kui ka ettevõtja poolel,” rääkis ta.

Lisaks rääkis Jürgen Ligi järgnevas intervjuus rahandusministri rolli sisse elamisest ning sellest, kui suurt mõju on eelarve käekäigule avaldanud “kaks käkki, mis pensionisüsteemi visati”.

Hommikuprogramm