Uuel aastal muutuv õigusruum: ettevõtjale olulised punktid

Riigikogu on heaks kiitnud hulga töösuhteid mõjutavaid muudatusi, millest paljud jõustuvad järgneva aasta jooksul ja muudavad töö tegemist puudutavate kokkulepete sisu.

Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.

Valitsus kiitis heaks töölepinguseaduse muudatused, mis lubavad tööandjatel ja töötajatel paindlikumalt töömahus kokku leppida. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo avab, kuidas see praktikas toimima hakkab, kellele kasu toob ja milliste riskidega tuleb arvestada.

Palgadirektiiv nõuab tööandjatelt senisest selgemat ja läbipaistvamat palgakorraldust. Hiljutisel Personaliuudiste tööõiguse seminaril selgitas tööõiguse ekspert Heli Raidve direktiivi peamisi nõudeid ja kaasnevaid kohustusi.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.