„Töö ei lõppe kunagi“. Kolm soovitust, mis aitavad kaitsta tähelepanu keset katkestusi

Eesti töötajate ja tööotsijate seas korraldatud tööturuküsitlus näitab, et töötajad on üldiselt oma tööalase iseseisvusega rahul ning peavad seda üheks olulisemaks töökeskkonna omaduseks.

Käivitasime hiljuti Tele2-s AI tšempionide programmi, mis tuvastas kiiresti, et tehisaru rakendamine töös ei taandu tööriista valikule. Olulisem küsimus on hoopis, kas inimesed oskavad märgata tööd, mida nad ei peaks enam käsitsi tegema?

Kui töötaja hilineb, jätab ülesanded viimasele minutile või tundub pidevalt hajevil, kiputakse seda sageli pidama suhtumise küsimuseks. Aga mis siis, kui põhjus peitub hoopis selles, kuidas tema aju töötab?

Töötajate väljavahetamine on teema, mis tekitab pea alati tugevaid arvamusi – seda tõestab ka hiljutine arutelu Eesti avalikkuses. Ühed näevad selles ärimaailmas vajalikku nõudlikkust, teised liigset külmust.

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.