Juht peab arvestama inimeste erinevustega või tuba jääb tühjaks
Eesti riigi heaks töötavaid juhte valiva Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juht Ave Kala räägib Äripäeva raadio saates „Juhi jutud“, et tema üks suuremaid õppetunde on inimeste erinevustega arvestamine, milleta juht ei saa.
Noored, kes läksid õppima kindla tulevikuga erialadele, ei pruugi nüüd leida neis valdkondades tööd, rääkis Äripäeva raadios Antropoloogia Keskuse tegevjuht Liina Maria Lepik.
Vanemaealiste hõivet pole Eestis enam palju võimalik kasvatada. Arenguseire Keskuse hinnangul sõltub nende tulevane panus tööturule eelkõige sellest, kui hästi suudetakse rakendada nende oskusi ja kogemusi.
Eesti kõrge tööhõive tähendab tööandjatele üha konkreetsemat probleemi: vaba tööjõudu, keda tööturule juurde tuua, jääb järjest vähemaks. Seetõttu peaksid ettevõtted vaatama värbamisest kaugemale ning panustama rohkem ümberõppesse, ettevõttesisesesse liikumisse ja paindlikesse töövormidesse.
Vabade ametikohtade arv Eestis väheneb, kuid see ei tähenda, et tööandjate väljakutsed oleksid kadunud. Muutuv tööturg sunnib ettevõtteid ümber mõtestama, milliseid inimesi vajatakse, milliseid oskusi arendada ja kus saab töö tegemise viisi muuta.
On palju viise, kuidas ettevõte saab näidata, et hoolib oma töötajatest - alates paindlikust töökorraldusest kuni tööandja hüvedeni. Oleme ilmselt kõik kuulnud ütlust, et töötajad on ettevõtte suurim vara. Kuid kuidas näidata, et see pole pelgalt sõnakõlks?
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.