Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar märgib, et eelmise aasta viimaseks kvartaliks kahanes Eestis töötuse määr 4,4 protsendini, mis on eelmise majandusbuumi madalaima taseme lähedal. Ilma võõrtööjõuta oleks tööjõupuudus veelgi suurem.
Ehitus ilma võõrtööjõuta hakkama ei saa, suvisel reidil Pärnus olid kõigil Ukrainast pärit töötajatel  dokumendid korras.
  • Ehitus ilma võõrtööjõuta hakkama ei saa, suvisel reidil Pärnus olid kõigil Ukrainast pärit töötajatel dokumendid korras.
  • Foto: Andras Kralla
Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul oleks ilma töövõimereformita tööpuuduse määr veelgi madalam. „Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed,“ märkis Elmik.
Ta juhtis tähelepanu, et varasema aastaga võrreldes kerkis osaajaga töötajate arv, täistööajaga hõivatute hulk aga langes. “Kuna nõudlus tööjõu järele on tugev, leiavad rakendust ka need, kes täisajaga töötada ei saa või ei taha,“ selgitas ta.
Ka rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste tõi pikema trendina esile paindlike töövormide järkjärgulise suurenemise, mis ilmneb nii palgatöötajate osakaalu vähenemises kui ka osaajaga töötamise suurenemises. „Näiteks võrreldes 2007. aastaga ehk buumi tipuga võrreldes on Eestis praegu täiskoormusega töötajaid 21 000 võrra vähem, kuid osaajaga töötajaid ligikaudu 28 000 võrra rohkem.“

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele