Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hooliv juht märkab tööstressi
Vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid ning tööandjatel tuleb üha rohkem mõelda sellele, kuidas süsteemselt vaimse tervise muresid töökohal ennetada. Üheks sagedasemaks töökeskkonnas tekkivaks vaimse tervise häireks on stress, mida saab edukalt ennetada ja lahendada.
Tööstress tekib juhul, kui töökohustustest või töökeskkonnast tulenevad asjaolud ja tingimused ei vasta töötaja ootustele, ületavad tema teadmiste, oskuste või kogemuste piire. Pinget põhjustavad ülemäärane töökoormus ja -tempo, ebaselged ülesanded ja pidevad muutused, suhted kolleegide ja juhtidega. Sooritustele ja tulemustele suunatud töökultuuris ei pöörata tihti vaimse tervise ohtudele piisavalt tähelepanu enne, kui mõni tõsisem tagajärg on käes. Tööstressi ja läbipõlemise vältimiseks on aga kõige õigem viis ennetus.
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
2
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
4
5
Viimased uudised
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
“Kapitalism jõuab murdepunkti”
Üritused
Hetkel kuum
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele