KKK: õnnetuste vältimine raskuste tõstmisel

Tavapäraselt on uue aasta saabumise lävel põhjust rääkida muudatustest, mis mõjutavad uuel aastal tööõiguse maastikku. Seekordsed, 2020. aastal jõustuvad muudatused, mõjutavad paljusid töösuhteid puudutavaid valdkondi, sh vanemahüvitiste maksmist, isapuhkuse kasutamist ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimusi. Õigusloome suunal on 2020. aastal oodata suuremat selgust paindlike töösuhete reguleerimise kontekstis. Järgnevalt kõigest lähemalt.

Koondasime veel enne uue aasta saabumist kokku olulisemad jõustuvad seadusemuudatused, koos lühikirjeldustega ning viidetega selgitavatele artiklitele.

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg selgitab, kas ja kuidas peab tööandja uurima väiksemaid tööõnnetusi muudetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel.

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula jagab nõuandeid juhuks, kui tööandja soovib tööõnnetust varjata.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.