Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg selgitab, kas ja kuidas peab tööandja uurima väiksemaid tööõnnetusi muudetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel.
- Väiksemate tööõnnetuste uurimine uue TTOSi alusel Foto: Pixabay.com
Küsimus: Kuulsin, et tänu seadusemuudatusele ei pea tööandja enam tühiseid tööõnnetusi uurima. Mis selles täpsemalt muutus?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg: Ükski tööõnnetus pole tühine. Aasta algusest hakkasid tõesti kehtima muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja määruses, mis reguleerivad tööõnnetuste uurimist. Muutumatuks aga jäi põhimõte, et tööandja peab uurima kõiki toimunud tööõnnetusi.
Küll on vähenenud tööandja kohustused, mis on seotud kergete tööõnnetustega, millega ei kaasnenud kannatanu ajutist töövõimetust ehk rahvakeeli haiguslehele jäämist. Kui selline õnnetus juhtus, võib tööandja otsustada uurimise viisi ja toimingute üle. Määruses on toimingute loetelu, mida uurijal tuleb üldjuhul tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks teha. Kerge, töövõimetust mitte põhjustanud tööõnnetuse puhul saab tööandja otsustada, milliseid toiminguid on õnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks vaja teha ja milliseid mitte.
Selliste tööõnnetuste puhul ei ole tööõnnetuse raporti koostamine ning kannatanule ja Tööinspektsioonile esitamine kohustuslik. Kuid ka need tööõnnetused peab tööandja ettevõttesiseselt registreerima ning tegema uurimise tulemused teatavaks mitte ainult kannatanule vaid ka töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule, töökeskkonnavolinikule ja teistele töötajate esindajatele.
Uuest aastast jõustunud seadusemuudatuste kohta saab lugeda
SIIT.
Allikas: tooelu.ee
Seotud lood
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
1
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
2
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
3
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
6
Meessoost personalijuht teenib 1318 eurot väiksemat palka kui samas ametis naine
Viimased uudised
Sellest üksi ei piisa, et ettevõtte visioon ja väärtused ärkavad ellu turundusosakonnas ja juhtkonna kabinetis. Nii võivad nad jääda vaid “kenadeks sõnadeks seinal”.
Personalijuht, vaata töötajate digipädevuse hindamise mõõdikuid!
Hetkel kuum
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Tööandja bränding on karjuvalt oluline.
Tagasi Personaliuudised esilehele