Kuidas toetada neid, keda sõda on mõjutanud?
Heitlikul, karmil ja jõhkral ajal esineb nii ülepaisutatud emotsionaalsust kui ka tegevusetusse tardumist tavapärasest rohkem. Teisalt korratakse harjumuseks saanud mõtteid ja tegevusi, et ärevas olukorras midagigi püsivat leida ja alal hoida.
On selge, et Eestis mõjutab sõda enim Ukrainast pärit töötajaid ja neid, kellel on sealt pärit lähedasi, sõpru või kolleege. Kuid tuge ei vaja mitte ainult need, kes tulevad sõjapiirkonnast, või need, kellel on seal sugulased. Meil on venelasi, kes võivad karta kättemaksu, aga ka otsese sidemeta inimesi, keda sõda ja selle tagajärjed mõjutavad.
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.
Enimloetud
2
Kuidas töövaidlust vältida
3
Viimased uudised
Aasta tehase juht: “Mina ei tea väga palju firmasid, kes oleks ennast edukaks kärpinud”
SUUR LUGU | Kuidas disainida töötaja elukaart värbamisest lahkumiseni nii, et 1+1 oleks rohkem kui 2
Mikk Orglaane karm diagnoos: “Värbamisvigu tehakse hirmust ja soovist ennast kloonida!“
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud kommentaarid töötajate ja tööandjate esindajalt ning juristilt!
Kuidas töövaidlust vältida
SUUR LUGU | Kuidas disainida töötaja elukaart värbamisest lahkumiseni nii, et 1+1 oleks rohkem kui 2
Mikk Orglaane karm diagnoos: “Värbamisvigu tehakse hirmust ja soovist ennast kloonida!“
Vaata, mis muudab tööandja atraktiivseks ja mille nimel käib konkurents!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele