Kas hea inimeste juhtimine on ettevõtte konkurentsieelis?

Eestis on hea juhtimise tunnustamise üks silmapaistvamaid näiteid parima juhi konkurss, mille eesmärk ongi tunnustada head juhtimist ja tõsta esile silmapaistvaid Eesti juhte. Parima juhi konkurssi korraldavad Äripäev, PARE, Eesti Tööandjate Keskliit ja möödunud aasta parim juht. Konkursile saavad nominente esitada kõik soovijad ja lõppvaliku teeb žürii.

Konkursi hindamiskriteeriumiteks on ettevõtte või organisatsiooni pikaajalised head tulemused, juhi pikaajaline hea maine (eetilisust ja vastutustundlikkus) ja juhi panus Eestile.

Iga aastaga on konkurss muutunud populaarsemaks, kandidaate on sadades ja rebimine on tihe. See on tunnustust vääriv ettevõtmine, mis kinnitab, et teema on üha olulisem. Küll aga leian, et siin on peidus ka üks suur AGA. Me ei saa konkursil teada, kuidas on parimad juhid inimeste juhtimise kõrge taseme saavutanud. Raske on näha, mida see juht tegelikult teeb ja kuidas ta seda teeb. Parim juht saab ja peab olema eeskujuks teistele, aga me ei kasuta seda potentsiaali ära, me ei näita seda laiemale ringile.

Toon näite ühest võimalikust kirjeldusest, mis on märksa detailsem ja loob seeläbi parema arusaama, mida ja kuidas tehakse: väga hea juht on oma käitumisega eeskujuks teistele juhtidele, ta innustab töötama üheskoos ja loominguliselt. Ta on hea kuulaja, võtab initsiatiivi ja toetab erinevate ideede elluviimist. Ta loob keskkonna, kus valitseb austus. Esikohal on pidev toetus organisatsiooni ja üksikisku arengule. Seda loetelu võiks jätkata.

Peaksime kokku leppima hea juhtimise definitsioonis ja komponentides. Alustame sellest, et tõstame lauale väite, mida ehk ei pea rohkem tõestama, sest see on juba kinnitust leidnud (vaata artikli lõpus viiteid uuringutele).

Tõsi, aga milles see väljendub?

Esiteks, töötajad on innustunud: kvaliteetne juhtimine aitab töötajatel olla motiveeritud, suurendades nende rahulolu ja pühendumust. Kui juhid oskavad luua positiivseid töösuhteid, tunnustada saavutusi ja pakkuda arenguvõimalusi, siis see innustab töötajaid pingutama ja saavutama paremaid tulemusi.

Teiseks, töötajad on tulemuslikumad: kui töötajad tunnevad end hinnatuna ja neil on hea suhe oma juhtidega, siis tõstab see nende produktiivsust. Kvaliteetne juhtimine võimaldab töötajatel töötada oma parimal tasemel, kasvatades seeläbi organisatsiooni tulemuslikkust.

Kolmandaks, töötajad püsivad organisatsioonis: töötajate hoidmine organisatsioonis on oluline selleks, et vältida suurt tööjõu voolavust ning säästa aega ja ressursse uute töötajate värbamiseks ja koolitamiseks. Kvaliteetne juhtimine loob töötajatele inspireeriva ja toetava keskkonna, mis aitab neil jääda organisatsiooni pikemaks ajaks. Lisaks aitab hea juhtimine luua organisatsioonile hea maine ja atraktiivsuse. Positiivne maine aitab tuua ettevõttesse parimaid talente ja säilitada konkurentsieelist turul. Uuringud on näidanud, et töötajad soovivad töötada organisatsioonis, kus valitseb hea juhtimine ning kus nende talenti ja panust hinnatakse ja arendatakse.

Kõikide inimeste professionaalses arengus on hea praktika koostada endale arenguplaan. Juhtide puhul võiks see olla kohustuslik, et pidevalt arendada oma inimeste juhtimise alaseid oskusi ning õppida parimatelt. PARE juhtimiskvaliteedi töörühmaga tegeleme hea juhtimise teemaga pidevalt. Juba sel aastal valmib hea juhtimise ring, mis aitab täpsemalt aru saada, millised on need oskused ja tegevused, mida järgides on võimalik saada paremaks inimeste juhiks.

Töötame selle nimel, et aastaks 2025 on Eesti organisatsioonides kanda kinnitanud organisatsioonide inimeste juhtimise kvaliteeti mõõtev PARE juhtimisbaromeeter, mille toel annab PARE välja kvaliteetse juhtimise märgist. Juhtimisbaromeetriga saab tutvuda siin.

Üheskoos tegutsedes saame võtta fookusesse inimesed ja nende juhtimise kvaliteedi. Juhid aga võiks inspiratsiooniks meeles pidada, et elu on liiga lühike, et mitte anda endale võimalust olla parim juht!

Harvard Business Review: The Impact of Good Leadership on Employee Engagement

Gallup: State of the Global Workplace Report

Society for Human Resource Management (SHRM): The High Cost of a Toxic Workplace Culture