Palgainflatsioon Eestis aeglustub, tööandjad vaatavad sissepoole

Värske palgastatistika näitab, millist palka teenisid personali valdkonna töötajad 2024. aasta II kvartalis. Vaatame üle, kui suur on eri ametipositsioonide keskmine palk ja mis suuna on võtnud palgalõhe, mis on siin sektoris üllatuslikult naiste kasuks.

Palga Päev alustas konverentsipäeva tavapärase ülevaatega majanduses ning tööjõu- ja palgaturul toimuvast. Pärast Eesti Panga majandushinnangut ja Fontese värske palgauuringu tulemuste eksklusiivset presentatsiooni vaadati tööjõuturgu ka demograafilises võtmes, jutuks tulid tööandja bränd ja selle saadikud ning sooline palgalõhe.

CV.ee tööturumonitooring näitab, et töötajate ootused rahaliste boonustele on kõrged – ligi viiendik töötajatest ootab oma töö eest suuremat kui 1000 euro suurust boonust. Ettevõtete pakutavad boonused on samas märksa tagasihoidlikumad, jäädes enamasti vahemikku 100-200 eurot.

Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.