Personalitöötajate palgaraport: palk kasvab, lõhe hüppab kõrgust

Statistikaamet on järjekordselt valmis saanud ametikohtadepõhise palgaraporti ning alates möödunud aasta esimesest kvartalist kasutatakse keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed.

Värskete palgaandmete põhjal võtsid Personaliuudised vaatluse alla nelja personalitööga seotud ametikoha palgaandmed: personalijuhid, personali ja karjääri tippspetsialistid, personalitöö assistendid ning värbajad. Kõrvutame andmeid I kvartali omadega ja kirjeldame lisaks valdkonna hetkeseisule ka toimunud muudatusi.

Sõltuvalt ametipositsioonist ulatub personali valdkonna mediaanpalk 1997 eurost kuni 3067 euroni. Kõige kõrgemat brutopalka – 3514 eurot – teenivad personalijuhid ja madalaimat personalitöö assistendid (2111 eurot).

Valdkonnaüleselt näeme, et mediaantöötasu on kasvanud kõigil ametipositsioonidel: personalitöö assistentidel 12 eurot, personalijuhtidel 65 eurot, personali ja karjääri tippspetsialistidel 169 eurot ja värbajatel kõige rohkem, koguni 291 eurot. Keskmine brutotöötasu on ametikohtade lõikes samuti ainult tõusnud: personalijuhtidel 19 eurot, personalitöö assistentidel 55 eurot, personali ja karjääri tippspetsialistidel 112 eurot ja värbajatel 159 eurot.

Muude palgaandmete kõrval on Statistikaamet välja toonud valdkonnas töötavate meeste ja naiste osakaalu ning esitanud võrdlusena palgaerinevused soost lähtuvalt. Vastupidiselt paljude muude valdkondade soolistele palgaerinevustele teenivad meessoost personalijuhid märgatavalt väiksemat palka kui samal ametikohal töötavad naised. Kui 2024. aasta I kvartalil teenis meessoost personalijuht oma naissoost kolleegist 948 eurot ehk 26,1% vähem, siis II kvartaliks venis palgalõhe taas üle 1000 euro laiemaks, ulatudes 35,5%-ni ehk 1318 euroni naiste kasuks, ületades ligi 100 euroga senist rekordit (1128) möödunud aasta II kvartalil.

Personali ja karjääri tippspetsialistide palgaerinevus, mis oli aasta I kvartalis vaid 7 eurot naiste poole kaldu, tegi II kvartalis hoogsa hüppe ja küündis 80 euroni naiste kasuks. III kvartalil toimus aga tagasipööre ning meessoost personali ja karjääri tippspetsialist teenis oma naissoost kolleegist keskmiselt 103 eurot rohkem. IV kvartaliks oli selle ametikoha palgalõhe mõnevõrra kahanenud ja jäi 91 euro juurde meeste kasuks. 2024. aasta I kvartaliks oli lõhe vähenenud 77 ja II kvartaliks 71 euroni meeste kasuks.

Möödunudaastast kasvuspurti on jätkanud lõhe personalitöö assistentide (personalitöötajate) palgas. On üsna üllatav on, et möödunud aasta II kvartalil vähenes sooline palgaerinevus sellel ametikohal 179 euro võrra, III kvartalil kasvas 134 euro võrra ja IV kvartalil omakorda veel 168 euro võrra, jäädes aasta lõpuks 390 euro juurde. 2024. aasta I kvartaliks oli palgalõhe hüpanud lisa 96 eurot, ulatudes 486 euroni naiste kasuks, II kvartali tulemused näitavad aga ametikoha palgalõhe on kasvanud veel 111 eurot ja jõudnud 597 euroni naiste kasuks.

Aasta esimese poole suurimad palgamuutused puudutavad aga personalivärbajaid: just neil tõusis palk kõige rohkem (mediaantöötasu 291 ja keskmine brutopalk 159 eurot). Lõhe personalivärbajate töötasudes rapsib aga endiselt siia- ja sinnapoole keskjoont. Nnaissoost personalivärbajate palk tõusis läinud aasta IV kvartalis 158 eurot, samal ajal kui meessoost värbajate oma kerkis 263 eurot, mis aasta lõikes näitab, et värbajate ametikoha palgaerinevus, mis viiel eelneval kvartalil oli naiste poole kaldu, pöördus aasta lõpuks 18 euro juurde meeste kasuks. Tänavu esimese kahe kvartaliga sipleb lõhe taas huupi – kui esimeses kvartalil siputas ta 57 euro juures naiste kasuks, siis II kvartaliks näitab ta uimi vaid 12 euro juures, endiselt naiste kasuks.

Järgnevalt on ametikohtade lõikes esitatud töötajate tööhõives osalemise ja palga andmed, samuti selgitatud eri ametikohtadel olevate töötajate tööülesandeid nii, nagu need on paika seatud korrektse statistika tegemise eesmärgil. Illustreerivad skeemid on pärit samuti Statistikaameti palgarakendusest. Sulgudes on parema ülevaate andmiseks kõrvale lisatud ka I kvartali palgaandmed.

Personalijuhid kavandavad, juhivad ja koordineerivad ettevõttes või organisatsioonis personali, töösuhete ning töötervishoiu ja -ohutusega seotud tegevusi või tegutsevad ettevõtetes, mis osutavad personaliteenuseid teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele.

Personalijuhte töötas 2024. aasta II kvartalis kokku 1297 (täisajaga töötas 1091 naist ja 206 meest).

Personalijuhi mediaantöötasu kogu Eesti lõikes oli II kvartalis 3067 eurot (I kvartalis 3002), keskmine brutotöötasu 3514 (I kvartalis 3495) eurot.

Naispersonalijuhtide keskmine palk oli 2024. aasta II kvartalis 3716 (I kvartalis 3639) eurot, meestel 2398 (I kvartalis 2691) eurot. II kvartali andmetest nähtub, et mehed teenivad sellel ametikohal 1318 eurot ehk 35,5% (I kvartalis 948 eurot ehk 26,1%) vähem kui naised.

Personali ja karjääri tippspetsialistid osutavad personalipoliitikaga seotud äriteenuseid, nagu töötajate värbamine või täiendõppe korraldamine, ametite analüüs ja kutsesuunitlus.

Personali ja karjääri tippspetsialiste töötas 2024. aasta II kvartalis kokku 1324 (täisajaga töötas 1239 naist ja 85 meest).

Personali ja karjääri tippspetsialisti mediaantöötasu oli II kvartalis 2575 eurot (I kvartalis 2406) ja keskmine brutotöötasu 2782 (I kvartalis 2670) eurot.

Naissoost personali ja karjääri tippspetsialistide keskmine palk oli 2024. aasta II kvartalis 2777 (I kvartalis 2665) eurot, meestel 2848 (I kvartalis 2742) eurot. II kvartali andmetest nähtub, et mehed teenivad sellel ametikohal 71 eurot ehk 2,6% (I kvartalis 77 eurot ehk 2,9%) rohkem kui naised.

Personalitöö assistendid peavad ja uuendavad personaliarvestust, näiteks arvestust üleviimiste ja edutamiste, arenguvestluste, välja võetud ja võtmata puhkuste, töötasu, kutsetaseme ja väljaõppe kohta.

Personalitöö assistente töötas 2024. aasta II kvartalis kokku 860 (täisajaga töötas 789 naist ja 71 meest).

Personalitöö assistendi mediaantöötasu oli II kvartalis 1997 eurot (I kvartalis 1985) ja keskmine brutotöötasu 2111 (I kvartalis 2056) eurot.

Naissoost personalitöö assistentide keskmine palk oli 2024. aasta II kvartalis 2156 (I kvartalis 2095) eurot, meestel 1559 (I kvartalis 1609) eurot. II kvartali andmetest nähtub, et mehed teenivad sellel ametikohal 597 eurot ehk 27,7% (I kvartalis 486 eurot ehk 23,2%) vähem kui naised.

Personalivärbajad ehk töövahendajad leiavad tööotsijatele vabu töökohti, leiavad ettevõtete ning riigiasutuste jm organisatsioonide soovil tööandjatele töötajaid ja konkreetsete projektide teostamiseks vajalikku lepingulist tööjõudu või otsivad teenustasu eest tööotsijatele töökohti.

Personalivärbajaid töötas 2024. aasta II kvartalis kokku 299 (täisajaga töötas 257 naist ja 42 meest).

Personalivärbaja mediaantöötasu oli II kvartalis 2441 eurot (I kvartalis 2150) ja keskmine brutotöötasu 2518 (I kvartalis 2359) eurot.

Naissoost personalivärbajate keskmine palk oli 2024. aasta II kvartalis 2520 (I kvartalis 2367) eurot, meestel 2508 (I kvartalis 2310) eurot. II kvartali andmetest nähtub, et mehed teenivad sellel ametikohal 12 eurot ehk 0,5% (I kvartalis 57 eurot ehk 2,4%) vähem kui naised.

Allikas: Statistikaamet