Tööstressi põhjused ja mõju ei ole igal ametikohal ega kõigis sektorites ühesugused. Värsked andmed näitavad, kus on kurnatus, uneprobleemid ja vaimse tervise riskid süvenemas – sageli märkamatult.

- “Tööandjad on hakanud rohkem teadvustama vaimse tervise probleeme ja nendega tegelemise vajadust, kuid vahel on keeruline leida õige lähenemine.“ Foto: Meeli Küttim
Personalijuhtide laual on aina sagedamini küsimus, kuidas toetada töötajate vaimset heaolu viisil, mis päriselt toimiks. Pingelised tööolud, pidevad muutused ja rollikonfliktid pole enam midagi erandlikku, vaid tavapline teisipäev. Kui signaale õigel ajal ei märgata, maksab selle kinni organisatsiooni tulemuslikkus – ja inimesed.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimastel aastatel on töötajate heaolu teema tõusnud staarina rambivalgusesse. Sellel on otsene mõju ettevõtte kultuurile ja tootlikkusele. Klassikalistest terviseprogammidest ja banaanidest kontori köögis ei piisa, töötajad vajavad juhi tähelepanu ja hoolivat töökeskkonda.
Toksilist produktiivsust ja soovi üliinimlikult pingutada tuleb ette paljudes organisatsioonides, ent hea juht teab, et see on nii töötajatele kui ka tööandjale kahjulik kultuur, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
Vaimne tervis töökohal on muutunud aina aktuaalsemaks nii Eestis kui ka laiemalt Euroopa Liidu tasandil. Tööandjad seisavad üha suurema vastutuse ees, et keerukates tingimustes pakkuda töötajatele sobivat tuge vaimse tervise tagamisel. Kuidas seda teha?
Vaimse tervise hoidmine töökeskkonnas on koostöö, mis nõuab nii tööandja kui ka töötaja panust. Kus jookseb piir seadusest tuleneva kohustuse, tööandja väärtuspakkumise ja töötaja enda vastutuse vahel?
Milline olukord on tööturul täna ja mida saabuv mess mõlemale poolele pakkuda saab, sellest räägivad sisuturundussaates lähemalt töötukassa nõukogu juht ja Baltic Restaurants Estonia tegevjuht Aaro Lode ning töötukassa teenusejuht Livia Laas.