Eesti tööturg kolmandas kvartalis: vabade ametikohtade arv vähenes, tööjõu liikumine stabiliseerub

Eesti elamislube jagatakse vajaduspõhiselt, salaja pole siin praktiliselt võimalik elada ning pikemaks ajaks Eestisse jääda saamiseks tuleb olla kõigiti tubli inimene. Tegelik rändeküsimus seisneb muus, kirjutasid tööjõufirma Hansavest juht Denis Tolkunov ja jurist Nele Paluoja Äripäevas.

Värskest Eesti tööturu-uuringust selgus tõsine puudujääk ettevõtete värbamisprotsessis. Samuti tuli välja, et tööotsija isiklikud kontaktid mängivad töö leidmisel olulist rolli.

CVKeskus.ee analüüsis ligi 50 000 tööpakkumist, et selgitada välja ametid, kus konkurents on tänavu olnud sedavõrd nõrk, et tööd leida on mitu korda lihtsam kui Eesti tööturul keskmiselt.

Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.

Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.