Eesti töötajad ootavad jõulupreemiat harvem, kuid soovivad suuremat summat

Tänavu premeerivad kõiki oma töötajaid boonusega vaid kaks suurt riigiasutust, mujal tuleb boonus välja teenida.

Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud. Talle oli kohe selge, et tulemustasude süsteem tuleb ümber teha.

Aastapreemiad, mis töötajate jaoks tähendavad lisaraha ja tunnustust, jäävad sel aastal paljudes organisatsioonides oodatust väiksemaks või üldse ära. Kuidas mõjutavad majandusnäitajad ja kasvav konkurents preemiate maksmise otsuseid? Selgub, et töötajate ootused preemiatele on kõrgemad kui kunagi varem.

Varsti on kätte jõudmas aasta kõige imelisem aeg – jõulud. See on aeg, kus saab olla koos kallite inimestega, olgu nendeks siis pere, sõbrad või kolleegid. Aga kindlasti on see ka aeg, mil on vaja planeerida ja paigutada oma finantse, kuna soovitakse tähtsaid inimesi meeles pidada, tehes neile kingitusi.

Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.