Suur osa töötajaist kardab, et tehisaru võtab temalt töö ära

Tehisaru võimekus kasvab ootamatu kiirusega ja muutunud on arusaam, keda tehnoloogia esimesena asendab, ütles AI-ekspert Priit Kallas. Kui varem peeti ohustatuks lihtsamaid ameteid, siis nüüd on löögi all ka teadmistöö.

Kui juhi suhtlus- ja juhtimisstiil muutuvad liialt masinlikuks, kaob töötaja ja juhi vahelisest koostööst inimlikkuse mõõde, kirjutas Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina möödunud nädalal Äripäevas.

Kõige aktiivsemad tehisaru kasutajad on kontoritöötajad ning AI abi kasutatakse isegi siis, kui tööandja seda ei nõua. Samas tehisaru kasutamisega seotud riske teadvustab ainult 7% vastanutest, selgus Samsungi ja Norstati uuringust.

Tehisarust on saanud igapäevane reaalsus paljudes eluvaldkondades. Eestis on käivitatud haridusuuendusprogramm TI-hüpe, mis aitab haridussüsteemil tehisaru ajastuga kohaneda. Algatatud on ka Eesti AI, mille eesmärk on rakendada tehisintellekti süsteemselt eri sektorites, et kasvatada Eesti inimeste töö väärtust ja tugevdada majandust.

Pärnu tõestas veenvalt, et rahvusvahelise tasemega konverentsi õnnestumiseks ei pea sihtkohaks olema suurlinn. Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission, ETC) 11. aastakoosolek tõi 90 delegaati 25 riigist külmal veebruarikuul kuurortlinna, mida paljud neist polnud varem külastanud. Kiirelt sai selgeks, et Pärnu tugevused konverentsisihtkohana peituvad just selles, mis teeb linna eriliseks: kompaktsus, jalutajasõbralik keskkond, tugev spaakultuur, kohalik toit ja professionaalsel tasemel konverentsikeskused.