Telia juht: AI-spetsialistid on uued 30% kõrgema palga küsijad
IKT-tööturg on teinud kannapöörde – kui veel hiljuti dikteerisid palgataset arendajad, siis nüüd on hinnas tehisaru ja küberturbe kompetents. Tööandja jaoks tähendab see nii kulusurvet kui ka vajadust muuta värbamisloogikat.
Kuigi Eesti majandus on hakanud näitama esimesi taastumise märke, püsib tööturg ebakindlas ooteasendis: uusi töökohti ei looda, sest ettevõtted katavad kasvava toodangumahu kriisi ajal alles jäetud „peidetud“ töötajatega.
Eesti on rahvusvahelistes võrdlustes tipus kõrgharidusega töötajate osakaalu poolest, kes teevad tööd, mis ei eelda kõrgemat haridust. Kurb ja kulukas, kirjutas Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann Äripäevas.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, kuid vajadus inimeste järele ei kao – see muutub. Biuro müügijuht Paul-Markus Orav selgitab, miks tööjõuvajadus pigem kasvab uues võtmes.
Liiga ranged kogemusnõuded riigihangetes piiravad noorte ligipääsu e-riigi arendusse ja jätavad kasutamata olulise talendipotentsiaali. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad Marko Nemberg ja Lauri Lindman leiavad, et senine praktika vajab muutmist.
Hommikune arutelu vajab keskendumist, ühine õhtusöök aega ja tiheda koolituspäeva järel tahaks igaüks omamoodi puhata. Õnnestunud meeskonnapäeva kavandades tasub mõelda kõigile neile hetkedele. Pärnus asuvad Tervis Spaa Gruppi kuuluvad Tervis ravispaahotell ja Tervise Paradiis pakuvad võimalust ühendada seminarid ja konverentsid majutuse, hea toidu ning mitmekülgsete vaba aja veetmise võimalustega.