Värbamisprotsess ei ole mitte hea personalitöö, vaid ettevõtte maine küsimus

Pea 80% töötajatest uurib enne kandideerimist tööandja tausta ning negatiivne info võib huvi lõpetada juba enne, kui CV üldse teele läheb. Palga kõrval otsustab üha enam see, milline ettevõte tegelikult välja paistab.

Ligi 10 000 inimese osalusel tehtud uuring näitab, et tööandja valik ei sünni enam palga põhjal. Otsustavad tegurid on sageli need, mida tööandjatel on kõige raskem mõõta ja mida kopeerida ei saa.

Personalitöötajad teavad tavaliselt väga hästi, milliseid küsimusi tööintervjuul küsida ei tohi. Ei küsita pereplaneerimise kohta, ei uurita terviseprobleeme ja ei küsita poliitiliste vaadete kohta. Andmekaitse on oluline ja see on värbamise ABC. Aga üks oluline teema jääb värbamisprotsessides sageli varju. Kui avalik on kandidaadi kandideerimine?

Uuringud näitavad, et Eestis on ärevushäire risk igal viiendal inimesel ning tööheaolu ja vaimse tervise vahel on selge seos. Tööandjate kogemus kinnitab, et vaimse tervise toetamine ei ole enam kõrvalteema, vaid otseselt seotud inimeste soorituse, pühendumuse ja organisatsiooni tulemustega.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.