Mahavaikitud tööõnnetus teeb võimalikuks järgmise

Ka näiliselt väike libastumine tööülesannet täites võib kvalifitseeruda tööõnnetusena. Tööandjal on sellisel juhul selged kohustused, sõltumata sellest, kas töötaja jääb haiguslehele või mitte.

Libisemised, komistamised ja „napikad“ jäävad sageli tähelepanuta, kuigi just neist algab tööõnnetuste ennetamine. Tööinspektsiooni kogemus näitab, et ohutum töökeskkond sünnib siis, kui iga juhtumit uuritakse sisuliselt ja fookus on õppimisel, mitte süüdlase otsimisel.

Tööle minnes libisemine või autoõnnetusse sattumine võib tunduda ilmne tööõnnetus, kuid seadus ei pruugi seda niimoodi käsitleda. Kas ja millal vastutab tööandja ning millal jääb töötaja omal käel lahendust otsima? Piir tööõnnetuse ja isikliku õnnetuse vahel ei ole alati nii selge, kui võiks arvata.

Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.