Libisemine töökohal: millal algab tööandja vastutus?

Puhkuste planeerimine ettevõttes võib olla korralik väljakutse tööandjale, kuna arvestada tuleb töötajate soovidega, samuti töötajatega, kellel on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal, ning lisaks ka ettevõtte vajadustega, sest reeglina peab ettevõtte äritegevus jätkuma ka magusal puhkusteperioodil.

Viimasel ajal on ühiskonnas teravalt üles kerkinud lood, mis jutustavad Eesti naiste ebaõiglast kohtlemist lapsepuhkuselt naasmise järgselt. Avokaadibüroo NJORD partner Katrin Sarap näeb oma praktikas, et paljud konfliktid oleksid ennetatavad, kui pooled saaksid omavahel suhelda ja infot vahetada, kartmata sellele järgneda võivaid tagajärgi.

Tööandjal on õigus jälgida töö tegemist ja anda tagasisidet, kuid kontroll peab olema mõistlik ega tohi tekitada töötajas pidevat ärevust või ebaturvalisust. Tööinspektsiooni nõustamisjurist selgitab, millal muutub jälgimine lubamatuks.

Pehmed väärtused – juhtimisstiil, sisekliima ja psühholoogiline turvalisus – on jõuliselt jõudnud ka töövaidlustesse. Advokaadibüroo COBALT valdkonnajuht Kadri Michelson ja advokaat Dina Tanaga selgitavad, mille üle töötajad ja tööandjad üha sagedamini vaidlevad ning mida viimased riigikohtu lahendid töösuhetes muudavad.

Rääkides vastutustundlikust tööandjast, ei saa mööda vaadata sellest, milliseid firmakingitusi ettevõttes tehakse. Jätkusuutlikkus ei alga ökomärgisest, vaid küsimusest, kas tehtaval kingitusel on peale selle üleandmist ka päriselt mõte ning otstarve. Sahtlisse jääv ese on raiskamine ning siin ei mängi rolli see, kas toode on valmistatud orgaanilisest puuvillast, taaskasutatud materjalist või bambusest.