Eesti tööhõiveturul on korraga näha nii ettevaatlikku paranemist, ebakindlaid kandidaate kui ka tööandjate üha kõrgemaid ootusi. Värskelt valminud Äripäeva Infopanga tööhõivefirmade
kvartaliraportile antud kommentaaris kirjutab Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra, et osa tööandjaid loodab leida keskmise palga eest inimese, kes teeks tehisaru toel ära kolme inimese töö.

- Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra tunneb, et tööandjate ootused on kohati ebarealistlikumad kui tööturu olukord.
- Foto: Renata Keva
Oleme olnud pikalt vinduvas kriisis, kus tööturul midagi hullu otseselt ei toimu, aga midagi väga hästi ka ei ole. Kuna majanduse olukord tuleneb paljuski meie peamiste ekspordipartnerite ning laiemalt kogu Euroopa majanduslikust ebakindlusest ja maailmas toimuvatest sõdadest, siis on lihtne pugeda vabanduse taha, et meist ei sõltu midagi. Nõnda mõeldes ei lähe midagi kindlasti paremaks, virisemine pole kunagi edasi viinud ehk meil tuleks praegu kas või vägisi optimistlik olla, et märgata tagasihoidlikkegi võimalusi ja otsida uutmoodi lahendusi. Väikeseid paranemise märke siiski juba on, aga pigem tempos samm edasi, üks tagasi ja vahepeal ka külgsuunas.
Infopanga tööhõiveagentuuride ja töötajate rendiga tegelevate ettevõtete värske aastaraporti saad endale soetada
SIIN.
Personalisektor peegeldab majandust laiemalt. Oleme selles mõttes vastandlikus olukorras, et teame rahvastiku statistika ja üleilmsete trendide põhjal, et tööjõukriis peaks minema järjest teravamaks ja inimesi on vähem kui pakutavat tööd, aga samal ajal leidub ka üha rohkem ebarealistlike ootustega tööandjaid, kes usuvad, et keskmise palga eest saab värvata multitaskija, kes teeb AI abiga ära senise kolme inimese töö. Tehisarust ongi väga palju abi, aga kui anda see koolitamata inimese kätte ja oodata, et nõnda õnnestub inimesi asendada, siis võimegi majanduse paranemist ootama jääda. Kui majanduse seis pole kiita, siis juhtumegi nägema üllatavaid olukordi ja ootusi laekunud tellimustes, tööturu osapoolte käitumises ja ka anomaalseid andmeid näiteks ettevõtete majandusaasta aruannetes.
Tööturgu mõjutab veel üks vastuoluline trend, mida varasemast ei mäleta: inimesed hoiavad oma töökohast kinni, aga samal ajal otsivad aktiivselt tööd. Ilmselt on selle taustal ebakindlus, mis sunnib ühtaegu paigal püsima ja tegutsema. Tööandjate vaates on see paraku segadust tekitav, sest värbamisel võib näida, et kandidaate on palju ja järjekord ukse taga, aga paljud kandidaadid on kalastaja rollis ja valmis liikuma vaid väga atraktiivse ja stabiilse väärtuspakkumise korral.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ebakindlus taastoodab ebakindlust, nii et kasulikum on leida optimistlikum vaade tulevikule. Suuremad koondamistelained on jäänud selja taha ja pigem värvatakse praegu rohkem kui paar aastat tagasi. Samas pole suur hulk koondatutest tööd leidnud ja mida pikemaks venib kahe töökoha vahele jääv aeg, seda ebakindlamaks inimesed muutuvad. Entusiasmi ja motivatsiooni asemel näeb tööintervjuudel üsna palju käegalöömist. Tegelikult peaks praegu mõistma, et töömaastik ei muutu enam kunagi endiseks ja ka homne päev on see teistsugune kui täna. Värbajad otsivad ja tööandjad hindavad inimesi, kes on valmis juurde ja ümber õppima, kohanema, painduma.
Loomulikult on vastukaaluks ka valdkondi, kus kõik eeltooodu ei kehti ehk kriisi justkui polegi – asjad lähevad ülesmäge, kasvatakse, värvatakse aktiivselt, ostetakse inimesi üle ja inimesi on sellest hoolimata puudu. Kriisid ei puudutagi tavaliselt kõiki sektoreid või ettevõtteid ühtviisi, aga seekord on lõhe isegi tuntavam.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!